• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu börs sai 3aastaseks

    Leedu rahvuslik väärtpaberibörs (LVR) on asutatud 14. septembril 1993. aastal Vilniuses, seega tähistas börs hiljuti oma kolmandat sünnipäeva.
    LVRi operatsioonisüsteem põhineb Prantsusmaa börsisüsteemil. See tähendab, et väärtpaberid eksisteerivad dematerialiseeritud kujul ning kauplemise puhul kogutakse kokku kõik börsile laekunud klientide orderid ning leitakse hind (fixing-price), mille puhul on võimalik täita maksimaalne hulk börsile esitatud ordereist.
    Kauplemine börsil toimub kaks korda nädalas -- teisipäeviti ja neljapäeviti. Kauplemine toimub peamiselt läbi maaklerikontorite (tuntuimad Vilfima ja Suprema), vähemal määral ka pankade kaudu.
    Informatsiooni börsitehingutest jagavad kaks Leedu ajalehte: Lietuvos Rytas ning Verslo Zinios, kes avaldavad ka aktsiaindekseid( vastavalt siis ELRIX-indeks ja VZ-indeks).
    Kuigi üha rohkem Leedu ettevõtteid otsustab finantseerida oma ettevõtmisi väärtpaberiemissiooniga, on Leedu väärtpaberiturg kõike muud kui efektiivne.
    Kohalike investorite huvi väärtpaberitega spekuleerimise vastu on väike, peamiselt toimuvad tehingud otse ostjate ning müüjate vahel, börsi kasutatakse vaid tehingust teatamiseks(nn block-trading). Seega toimub kauplemine peamiselt käest-kätte ning enamus Leedu aktsiatest on selgelt liiga odavad.
    Hoiupanga hinnangul on Leedus umbes 20 aktsiat, millesse investeerimisele võiks mõelda ning millel on olnud ka senini arvestatav järelturg.
    Järelturg ongi Leedu väärtpaberituru murelaps. Ligi 400 noteeritud ettevõttest on mingisugunegi järelturg olemas ca 10 protsendil ettevõtetest. Aktiivsemalt kaubeldakse pankade aktsiatega(Vilniaus Bankas, Snoras, Siauliu ja Leedu Hoiupank), aga ka mõnede tootmisettevõtete aktsiatega (Kalnapilis, Ragutis). Mõni aeg tagasi oli üheks atraktiivseimaks aktsiaks Leedus Hermis-panga aktsia, ent praeguseks on kauplemine selle väärtpaberiga kuni 3. oktoobrini peatatud (aktsiakapitali laiendamise ning olemasolevate aktsiate spliti tõttu).
    Järelturg puudub praktiliselt ka 16 noteeritaval investeerimisfondil, seega pole ka nende väärtpaberite järelturg likviidne.
    Kuid kõikidest probleemidest hoolimata on Leedu väärtpaberiturg viimasel ajal väga kuum teema ning pidevalt suureneb välisinvestorite huvi selle regiooni vastu, mis kindlasti mõjutab aktsiate kurssi. Selle kinnituseks olgu või Vilniaus Panga näide, mille aktsia hind tõusis viimase kuu jooksul 600 litilt 1100 liti tasemele ehk ca 84%.
    Seega on Leedu väärtpaberiturg koht, kus on võimalik raha teenida, ent kindlasti tuleb arvestada ka kaasnevaid riske.
    Riski aspektist on kindlasti kindlam Leedu riiklike obligatsioonide (T-bills) turg, mis on ilmselt kõige likviidsem osa Leedu väärtpaberiturust. Suure likviidsuse tingivad asjaolud, et pole seatud mingeid piiranguid tehingu mahtudele, T-billidega kaubeldakse iga päev ning samuti madalad börsitasud (0,05%), samas kui aktsiate puhul on see 0,25%.
    Intressimäärade languseni (30 protsendilt aasta algul 12 protsendile tänasel hetkel) olid Leedu T-billid väga atraktiivsed ka välisinvestorite jaoks, kuid intresside langus on viinud olukorrani, kus 11. septembril ei olnud rahvuslikul väärtpaberibörsil ühtegi ostuorderit T-billidele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Endine minister: kui me toidutootjaid ja põllumehi ei aita, tulevad pankrotid
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.