Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu börs sai 3aastaseks

    Leedu rahvuslik väärtpaberibörs (LVR) on asutatud 14. septembril 1993. aastal Vilniuses, seega tähistas börs hiljuti oma kolmandat sünnipäeva.
    LVRi operatsioonisüsteem põhineb Prantsusmaa börsisüsteemil. See tähendab, et väärtpaberid eksisteerivad dematerialiseeritud kujul ning kauplemise puhul kogutakse kokku kõik börsile laekunud klientide orderid ning leitakse hind (fixing-price), mille puhul on võimalik täita maksimaalne hulk börsile esitatud ordereist.
    Kauplemine börsil toimub kaks korda nädalas -- teisipäeviti ja neljapäeviti. Kauplemine toimub peamiselt läbi maaklerikontorite (tuntuimad Vilfima ja Suprema), vähemal määral ka pankade kaudu.
    Informatsiooni börsitehingutest jagavad kaks Leedu ajalehte: Lietuvos Rytas ning Verslo Zinios, kes avaldavad ka aktsiaindekseid( vastavalt siis ELRIX-indeks ja VZ-indeks).
    Kuigi üha rohkem Leedu ettevõtteid otsustab finantseerida oma ettevõtmisi väärtpaberiemissiooniga, on Leedu väärtpaberiturg kõike muud kui efektiivne.
    Kohalike investorite huvi väärtpaberitega spekuleerimise vastu on väike, peamiselt toimuvad tehingud otse ostjate ning müüjate vahel, börsi kasutatakse vaid tehingust teatamiseks(nn block-trading). Seega toimub kauplemine peamiselt käest-kätte ning enamus Leedu aktsiatest on selgelt liiga odavad.
    Hoiupanga hinnangul on Leedus umbes 20 aktsiat, millesse investeerimisele võiks mõelda ning millel on olnud ka senini arvestatav järelturg.
    Järelturg ongi Leedu väärtpaberituru murelaps. Ligi 400 noteeritud ettevõttest on mingisugunegi järelturg olemas ca 10 protsendil ettevõtetest. Aktiivsemalt kaubeldakse pankade aktsiatega(Vilniaus Bankas, Snoras, Siauliu ja Leedu Hoiupank), aga ka mõnede tootmisettevõtete aktsiatega (Kalnapilis, Ragutis). Mõni aeg tagasi oli üheks atraktiivseimaks aktsiaks Leedus Hermis-panga aktsia, ent praeguseks on kauplemine selle väärtpaberiga kuni 3. oktoobrini peatatud (aktsiakapitali laiendamise ning olemasolevate aktsiate spliti tõttu).
    Järelturg puudub praktiliselt ka 16 noteeritaval investeerimisfondil, seega pole ka nende väärtpaberite järelturg likviidne.
    Kuid kõikidest probleemidest hoolimata on Leedu väärtpaberiturg viimasel ajal väga kuum teema ning pidevalt suureneb välisinvestorite huvi selle regiooni vastu, mis kindlasti mõjutab aktsiate kurssi. Selle kinnituseks olgu või Vilniaus Panga näide, mille aktsia hind tõusis viimase kuu jooksul 600 litilt 1100 liti tasemele ehk ca 84%.
    Seega on Leedu väärtpaberiturg koht, kus on võimalik raha teenida, ent kindlasti tuleb arvestada ka kaasnevaid riske.
    Riski aspektist on kindlasti kindlam Leedu riiklike obligatsioonide (T-bills) turg, mis on ilmselt kõige likviidsem osa Leedu väärtpaberiturust. Suure likviidsuse tingivad asjaolud, et pole seatud mingeid piiranguid tehingu mahtudele, T-billidega kaubeldakse iga päev ning samuti madalad börsitasud (0,05%), samas kui aktsiate puhul on see 0,25%.
    Intressimäärade languseni (30 protsendilt aasta algul 12 protsendile tänasel hetkel) olid Leedu T-billid väga atraktiivsed ka välisinvestorite jaoks, kuid intresside langus on viinud olukorrani, kus 11. septembril ei olnud rahvuslikul väärtpaberibörsil ühtegi ostuorderit T-billidele.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.