Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF ennustab Eestile inflatsiooni kasvu
Zavoico lausus, et inflatsiooni kasv järgmisel aastal võib olla suuresti tingitud kommunaalmaksude tõusust. «Ei ole võimalik kuigi kaua hoida näiteks üürihindu 5--6 kroonil ruutmeetri eest,» märkis ta.
Zavoico seostas praegust kommunaalteenuste hindade madalust kohalike omavalitsuste valimistega. «Ükski omavalitsus ei taha enne valimisi hindu tõsta. Ilmselt tulevad järgmised hinnatõusud järgmise aasta alguses,» prognoosis ta.
Tallinna hinna- ja konkurentsiameti juhataja Ave Põdra nõustus, et tõenäoliselt järgmise aasta alguses kommunaalmaksud Tallinnas tõusevad. «Iseasi on see, kui palju,» lisas ta. Põdra kinnitusel toimib kommunaalmaksude tõstmisel aastane majandustsükkel, s.o hindu vaadatakse läbi kord aastas. Praegu kehtib Tallinnas linnavalitsuse määrus 17. märtsist 1995, mille kohaselt on üürihinna ülemine piirmäär 8 krooni ruutmeetri eest. Näiteks mugavustega munitsipaalelamutes on üüri hind 4--5,5 krooni vahel ruutmeetri eest. Ave Põdra kinnitas, et kommunaaltariifide praegust taset ei seosta ta kohalike omavalitsuste valimistega. Ta lisas, et linnaosade kinnisvarahoolduse ametid pole piirmäärade tõstmiseks taotlusi esitanud, seega pole praegu vajadust piirmäärasid tõsta.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur prognoosis, et järgmisel aastal jääb inflatsioon alla 20%. «Samas on hindade tõusu soodne konjunktuur Eesti jaoks lõppemas,» kinnitas Vitsur. Näiteks tõi ta lihatööstuste soovi tõsta hindu 10%, mis tähendab toidukaupade hinna tõusu ca protsendi võrra.
Heido Vitsur oli nõus Zavoico väitega, et omavalitsused on valimistest tingituna hoidnud kommunaaltariife madalal. «Ent ühtlasi on järgmisel aastal ka eelarvelised piirangud rangemad kui kunagi varem. See peaks hoidma inflatsiooni järsku kasvu ohjes,» selgitas Vitsur. «Jään enda juurde, prognoosides selleks aastaks 22,5% inflatsiooni ja järgmisel aastal alla 20%.» Lähipäevadel riigikogus arutusele tuleva järgmise aasta riigieelarve koostamisel on rahanduministeerium lähtunud eeldusest, et tuleval aastal tuleb 14% inflatsioon.
Mullu oli statistikaameti andmeil inflatsioon 29% ja tunamullu 42%.
Basil Zavoico selgitas, et juhul kui järgmisel aastal inflatsioon peaks tõepoolest ületama selle aasta taset, pole ettevõtjatel siiski põhjust väga murelikuks muutuda. Eesti inflatsioon on suuresti tingitud Eesti ja maailmaturu hindade erinevusest ning seega on ka praegune suhteliselt kõrge inflatsioon põhjendatud. «Siis tuleks tänavust ja järgmist aastat käsitleda ühe perioodina,» lausus ta.
Samas hoiatas Zavoico, et Eesti majandusele on ohtlik see, kui inflatsioon hakkab tekkima ebaõigest fiskaalpoliitikast. Oluliseks pidas ta riigi koondeelarve defitsiidi, mis on ka üks inflatsiooni tekitatavatest teguritest, vähendamist. «Vaadeldes praegust maksude laekumist, ei ole ma selles suhtes hetkel just väga optmistlik.» Zavoico lisas, et järgmine IMFi missioon tuleb Eestisse oktoobris ning peateemaks saabki koondeelarve defitsiidi vähendamine.