29. september 1996
Jaga lugu:

Ähvardav ülekeemine

Eestit piirab mitmepealine lohe, kes üritab siit pidevalt tükikest haugata. Kord on lohe nimeks inflatsioon, kord koondeelarve defitsiit, kord kesine majanduskasv. Tänases Äripäevas kasvab Ardo Hanssoni kinnitusel lohele veel üks pea -- Eesti majandust ähvardab ülekuumenemine.

Äripäev ei kahtle ülekuumenemise võimalikkuses, on ju esimesed märgid sellise arengu kohta hea tahtmise korral nähtavad. Kuid teisest küljest on tegemist vaid ülekuumenemise eest hoiatavate signaalidega, millele tuleks tõsist tähelepanu pöörata, ent mille tegelikkuseks saamine võib toimuda ainult osana väga mustast arengustsenaariumist.

Ülekuumenemise all viitab Ardo Hansson võimalikule tendentsile, et Eestisse on kogunemas liiga suur hunnik rahamassi ning võib tekkida liigne nõudlus. Ning kui siis kapitali sissevool järsult väheneks ning väheneks tunduvalt ka inflatsioon, siis ei suudaks ettevõtjad muudatustega kaasa minna ja järgneks pankrotilaine.

Ühelt poolt on näitajad, millele pessimistlikes prognoosides saab toetuda, ülekuumenemise seisukohast tõepoolest murettekitavad. Eesti Panga andmetel suurenesid teises kvartalis järsult, ligi 800 miljoni krooni võrra portfelliinvesteeringud Eestisse. Portfelliinvesteeringud on aga üsna tundlikud igasuguste majandusmuudatuste suhtes ning nende ülikiire realiseerimine võib kaasa tuua majanduskrahhi. Kapitali sissevoolu ühe peamise allika -- otseinvesteeringute -- saldo teises kvartalis oli esimest korda negatiivne, st eestlased on välismaailma umbes 200 miljoni krooni võrra siia tulnud otseinvesteeringutest rohkem otseinvesteeringuid teinud. Samuti kurdavad näiteks pangad juba pikemat aega, et Eestis pole enam raha kuhugi laenata, kuna napib häid projekte. Näiteid ohumärkidest võib jätkata alates omavalitsuste hüperlaenamisest kuni ülikiirelt kasvavate palkadeni.

Kuid hoolimata eespool mainitud näidetest on Äripäev veendunud, et ülekuumenemise ohust on veel vara rääkida, ning ka juhul, kui näitajad muutuvad ebasoodsamaks, on ülekuumenemine välditav. Näiteks pole portfelliinvesteeringute kogumaht kasvanud veel võimalikuks ohuallikaks. Ka on riik asunud läbi viima senisest rangemat eelarvepoliitikat. Plaanis on mitmete ametnike koondamine ning järgmise aasta eelarves suureneb eelarvest palka saavate inimeste palgafond alla prognoositava inflatsiooni, s.o 10%. See aitab kaudselt pärssida ka erasektori palgakasvu.

Pole mingit põhjust arvata, et Eesti stabiilne areng katkeks, toimuks mingi ennenägematu tagasilöök majanduses, mille tulemusena portfelliinvesteeringud kiiresti Eestist välja viiakse ja välisinvesteeringud järsku lõpeksid. Tänu Eesti ja maailmaturu hindade erinevusele ja väliskapitali sissevoolule jätkub Eestis tõenäoliselt veel mitme aasta jooksul ülekuumenemist jahutav suhteliselt kõrge inflatsioonitase. Alla 10 protsendi aastas langeb inflatsioonitase Eesti Panga prognooside kohaselt alles 1999. aastal.

Nagu öeldud, tuleb negatiivsetesse märkidesse tõsiselt suhtuda ja ka midagi nende tendentside jätkumise vastu ette võtta. Eelkõige eeldab see tasakaalus riigieelarvet. Ka on sümpaatne Hanssoni mõte ettevõtetel teadvustada võimalikke ohte ja kindlustada end nende vastu äkk-kasvu asemel stabiilse arenguga. Kuid see ei tähenda, et Eesti majandus ei võiks kasvada 7% aastas. Stabiilselt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum