• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas maaettevõtlus on tasuv?

    Pole üldse tähtis, et tootmisettevõte peaks asuma Tallinna kesklinnas. Tootmisele on tähtis see, et ta asuks kas tooraine või transpordi lähedal. Imavere saeveski asub Eesti keskel, kus toorainega varustamine on hea. Kui oleksime Tallinna kesklinnas, siis varustamine nii hea ei oleks. Tahan sellega öelda, et väljaspool Tallinna pole meil tootmisega mingeid probleeme olnud. Käive tuleb meil sellel aastal 80--90 miljonit krooni.
    Põhiliselt läheb meie toodang ekspordiks. Kodumaisele turule läheb vähe. Saematerjal läheb Hollandisse, Saksamaale ja mujale Euroopasse.
    Arvan, et Tallinnast väljaspool ei ole välisinvesteeringuid ja laene raskem saada kui Tallinnas.
    Tagatised, mida nõutakse, on samad. Samas tundub, et mingeid paberiasju ajada või firmat asutada on väljaspool Tallinna isegi lihtsam. Suuremad probleemid on kommunikatsioonid ja tööjõud. Aga nendest saab üle.
    Muidugi on raske leida kvalifitseeritud tööjõudu. Meil pidid eriala oskavad inimesed olemas olema juba enne, kui saeveski tööle läks. Kuid teisest küljest, mida kaugemale Tallinnast, seda madalamaks lähevad palgad.
    Maaelus jätkub laias laastus masendus. Ettevõtluse algatamiseks peavad olema rahalised vahendid. Laenu saada maapiirkondades on aga väga raske. Sealne ettevõtlus on enamasti seotud põllumajandusega või sellele lähedaste elualadega. Kuid põllumajandus pole popp. Maal ei ole nii ahvatlevat tagatist, mida pank aktsepteeriks. Maal ettevõtlust alustaval inimesel ei ole kinnisvara, mida ta saaks pangale pantida. Neil, kes on maal ettevõtlusega alustanud neli kuni kuus aastat tagasi ja kes on piisavalt professionaalsed, asi edeneb. Kuid selliseid inimesi on siiski vähe.
    Maapiirkondadesse saadakse siiski üsna harva arvestatavaid välispartnereid. Välisinvesteerijad on ilmutanud küll huvi maa omanikuks saamise vastu, aga ma ei ütleks, et see huvi väga levinud oleks. Isegi kaubandus pole maal eriti lai tegevusala, kuna sealne ostujõud on väga väike. Metsaäri ei arene enam selles tempos nagu kolm-neli aastat tagasi. On muidugi ehitusfirmasid, kuid ma ei ütleks, et need väga laia haardega oleksid.
    Ettevõtluse arengut maal takistab ka maareformi venimine. Maaomand võiks muutuda pankadele laenu tagatiseks ja maad kui kinnisvara arvestades saaks ettevõtja teha kaugemaleulatuvamaid plaane. Maa ostmise võimalikkus tõmbaks ligi ka välisinvestoreid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome pungil kirbuturg toob ülejäägi Eestisse
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.