13. oktoober 1996 kell 22:00

Balti väärtpaberibörsi loomist takistab hirm

«Balti riigid üksinda on liiga väikesed, et tõsine välisinvestor siin töötada tahaks või saaks,» rääkis Lukk. «Kui need turud ühendada või muuta ligipääs välisinvestori jaoks lihtsamaks ja arusaadavamaks, oleks see kindlasti kõigile kolmele kasulik.»

Praegu on Eesti oma väärtpaberituru ja börsi arenguga Lätist ja Leedust ees. «Kui rääkida, mis on probleem, siis võib olla Läti ja Leedu hirm,» selgitas Lukk. «Hirm, et tuleb naaber, kellel on õnnestunud asi teha efektiivsemalt, ja ta haarab äriotsad käest ja leiva suust.»

Eestlased on avanud oma korrespondentarved nii Läti kui Leedu keskdepositooriumis ja ootavad samasugust käiku ka Leedu ja Läti investoritelt. «Ma näeks, et me saaks avaldada ühist tehingustatistikat ja kõrvutada meie nimekirjas olevaid ettevõtteid,» ütles Ivar Lukk.

Selleks, et vältida vaidlusi, kus peaks asuma ühtse Balti börsi peakontor, võiks tulevane börs Luki sõnul töötada integreeritud elektroonse börsivõrguna üle Balti riikide.

«Minu ideaalne visioon on selline, et börs nüüdisajal on rida maaklereid, kelle kontorites on arvutid, mille kaudu tehakse tehingud,» rääkis Lukk. «Kaasaegne Balti börs tähendab seda, et sellised maaklerid on lihtsalt suurema territooriumi peal laiali.»

Tõnu Pekk Hansapangast kinnitab, et eestlastele kuulub juba suhteliselt suur osa naabrite börsidest. «See on tingitud sellest, et kohalikku huvi neis riikides pea üldse ei ole,» rääkis Pekk. Ta lisas samas, et rahaliselt ei ole see summa, mis eestlased on investeerinud Lätisse ja Leetu, võrreldes sellega, mis on investeeritud Eestis, suur.

«Arvan, et börs peaks põhinema kohalikul huvil,» lausus Pekk. «Nagu on näidanud kolme börsi ajalugu, on Tallinna börs olnud kõige aktiivsem tänu sellele, et on olemas kohalike investorite huvi.»

Pekk leidis, et eelkõige on igal Balti riigil vaja oma börsi. Samas ütles ta, et võib-olla tulevikus, kui Balti kooperatsioon tiheneb, on mõtet luua ka ühine väärtpaberibörs.

Hetkel kuum