Bergmann jätkab väikepankurina

Kõigepealt tahame tugevdada esindust Tallinnas. Samuti avada Kuressaare filiaali, kus ERA Pank teenindab osaliselt oma Tartu klientuuri.

Tõesti, kui ERA Panga omakapital on veidi üle 60 miljoni krooni ja krediidiportfell 120--150 miljoni krooni vahel, siis on pank ülekapitaliseeritud. Kliendi kindlus on seejuures küll väga suur, kuid aktsionär peaks oma raha firmasse panema nii palju kui vajalik ja samas nii vähe kui võimalik, et investeeringult võimalikult suurt tulu saada.

ERA Panga selle aasta 9 kuu 9,3 mln kroonine kasum 40 miljoni krooni suuruse aktsiakapitali juures on Eesti oludes hea tulemus.

Ta oli stabiilselt samas suurusjärgus 1995. aasta sügisest kuni selle aasta suveni, peaagu liikumatu. Üks põhjus oli selles, et alles 1995. aasta lõpul tõstsime ERA Panga omakapitali normatiividega ettenähtud tasemele. (50 miljoni kroonini -- toim) Kindlasti oli uutel potentsiaalsetel klientidel ebakindel tunne, kas ERA Pank saab kapitalinõude täis või mitte.

Kui veel eelmise aasta lõpus oli bilansimaht 250 miljonit krooni, siis praegu on 470 miljonit. Tegu on loomuliku kasvuga, mis on toimunud ilma teisi panku juurde ostmata, ilma suurte välislaenudeta, ilma riigi vahendite täiendava lisandumiseta. ERA Panga bilansimahu kasv ei tulene ei haigekassa, Eesti Energia ega Tallinna Sadama rahast.

ERA Pank on võimeline teenindama tänase filiaalide ja personali arvu ning infotehnoloogia taseme juures kuni miljardi krooni suurust bilansimahtu.

Tallinnas kolime peagi uutesse ruumidesse, mis asuvad linna keskel. Hetkel on kaks alternatiivi, aga me pole veel lõplikult otsustanud, kummasse kolida.

Mina ei tea, mida tähendab peakontor, olulisem on juhtimisstruktuuride tegevus. Pangas on osakondi, mida kutsutakse peakontori osakondadeks, aga need ei pea tänase infotehnoloogia juures olema enam põhikliendile lähedal. Raamatupidamine ei pea olema seal, kus liigub riigis kõige rohkem raha. Ja kas krediidikomisjon on Tallinnas või Tartus, on suhteliselt ükskõik.

Tartus on mitmeid eeliseid. Tartu tööjõud on väiksemate kuludega. Tartus on ülikool, mis toodab suhteliselt head tööjõudu, keda ERA Pank on saanud hästi kasutada. Paljud töötavad praegugi ERA Pangas, osa on läinud üle teistesse pankadesse.

Iga asja on võimalik müüa. Kui pakutakse niisugust hinda, mis teeb võimatuks «ei» ütlemise, siis on loomulikult võimalik, et ERA Pank müüakse maha -- või laiendatakse aktsiakapitali. Tänasel Eesti pangandusmaastikul ma sellist arengut siiski ei näe.

Võib-olla see võrdlus pole päris õige, aga ma tooksin niisuguse näite: kui Eesti teeolud on täpselt niisugused nagu on ja teil on juba väga hea auto, kas siis on mõtet sellele autole osta peale veel teine turbo, et ta veel kiiremini sõidaks ja veel võimsam oleks? Mingi kasu sellest tuleks, aga kui palju? Kui tõsisemalt läheneda, siis on ERA Pangal hetkel piisavalt kindel positsioon eri piirkondades ja kliendigruppides.

Kindlustus on kasvav turg, aga paljud potentsiaalsed kliendid ei ole võimelised end veel kindlustama. Selles mõttes on kindlustusturu kasvupotentsiaal väga suur, aga selle kasutamine on piiratud.

Muidugi on võimalik asju üleforsseerida, nagu seda tegi Eesti Kindlustus, kus elukindlustuse puhul kulud laekuva preemia töötlemiseks ületasid preemiat ennast. Kliendipotentsiaali on võimalik endale teatud hinnaga kinnistada, aga kas sellel on mõtet?

Ühel ajamomendil otsustasid nad oma osaluse tõesti müüa. Neile paistis soodsam paigutada oma raha sinna, kus teenib kiiremini, näiteks pangandusse. (Kaarepere ja Taal on Hansapanga asutajad -- toim).

Eestis on olemas kaks institutsiooni, kelle funktsioonide hulka kuulub seadusejärgne järelevalve: panganduses on selleks Eesti Panga pangainspektsioon ja kindlustuses kindlustusinspektsioon. Mis puudutub nn puhverkapitali, kus kahe erineva firma aktsiakapitalis näidatud praktiliselt sama raha, siis ERA Panga ja Polarise puhul see praktiliselt puudub. See oli väikses osas olemas, kuid vastavalt pangainspektsiooni nõudele sai see elimineeritud.

Euroopa Liidus tuleb kogu puhverkapital elimineerida, ainult panga ja kindlustuse puhul on see lubatud. Nii et tegelikult, kui ERA Pangas ja Polarises puhverkapitali ka oleks, siis ei oleks see midagi kritiseeritavat.

Kui ERA Panga aktsiakapital on näiteks X ning Polaris-Vara ja Polaris-Elu aktsiakapital on arv Y, siis ERA Panga ning Polaris-Vara ja Polaris-Elu aktsiakapitalide summa on X+Y, mitte X+Y miinus võimalik kattuv osa.

Äripäev on pununud skeemikesi näiteks Aerometi kohta. Ka ERA Panga puhul võib neid teha, kuid tulemus võib osutuda ebahuvitavaks, kuna selgub, et panga ja Polarise omakapitalides puhver praktiliselt puudub.