Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu otsis seaduse mõtet
Kuna pärast üksikisiku tulumaksu poolitamist kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuv summa ei suureneks, sest ka praegu annab valitsus sama suure summa kohalikele omavalitsustele, ei saanud Isamaaliidu, reformierakonna ja mõõdukate fraktsiooni saadikud aru seadusemuudatuse mõttest.
Mõõdukate fraktsiooni esimehe Andres Tarandi pärimisele, kas selleks, et saada aru seaduse loogikast, tuleks riigikogu liikmetel minna tööle kohalikesse omavalitsustesse, vastas maarahva erakonna liige Jaan Pöör: «Ma pean loomulikuks, et enne riigikokku kandideerimist oleks see etapp läbi käidud.»
Reformierakondlase Ignar Fjuki küsimusele, mis on ikkagi seadusemuudatuse eesmärk, ei osanud Pöör vastata. Raharinglus kiireneks 2--3 nädala võrra, aga see pole seaduse eesmärk, rääkis ta.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et üksikisiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuva protsendi suuruse kirjutamine seadusesse suurendaks omavalitsuste kindlustunnet ning kiirendaks raharinglust.
Riigi maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd märkis, et analoogne kord oli enne 1994. aastat. «Põhiline probleem oleks siis see, et maksuamet ei oma enam ülevaadet üksikisiku tulumaksu laekumisest,» rääkis Sõerd. Ta lisas, et olukorras, kus tööandja võib osa summast maksuametile üle kanda, ent jätab samas kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse raha kandmata, on raske saada laekumistest ülevaadet.