• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väärikas lõpuakord

    Lähinädalatel lõpeb umbes 140 miljoni kroonise lõppmänguga tähelepanuväärne protsess Eesti panganduses. Hansapank plaanib müüa oma omanduses olevad Hoiupanga, sealhulgas ka käimasolevast emissioonist ostetud, aktsiad. Tõenäoline ostja on Rootsi hoiupank. Selle aasta pangandussündmuseks number kaks (pärast Tööstuspanga liitumist Hoiupangaga) kujuneda tõotav aktsiamüük tähistaks Eesti ühe edukaima saneerimisprogrammi loogilist lõppu.
    100% Eesti Panga omanduses olnud endise hoiukassa taaka kandnud Hoiupanga saneerimine algas 1993. aasta kevadel. Märtsis saatis tollane Eesti Panga president Siim Kallas endise majandusministri, Balti Ühispanga moratooriumiasju korraldanud Olari Taali Hoiupanka juhtima. Ja juba paari kuuga läks asi käima: Eesti Pank müüs kolmandiku Hoiupanga aktsiatest Hansapangale, kelle aktsionär muuhulgas on ka Olari Taal. Hoiupangas toimus juhtkonna suurpuhastus, panka asus tööle ka üks saneerimiskava peaideolooge, Hansapanga asutajaaktsionär ja «teine mees» pärast Hannes Tamjärve Heldur Meerits.
    Sellest, et saneeritav pälvis koheselt ka riigi soosingu, annab tunnistust asjaolu, et maikuus otsustas riik viia sotsiaalfondi rahad Sotsiaalpangast Hoiupanka.
    Hansapanga soovil aktsiad müüa on nii otsesed kui ka kaudsed põhjused. Otsene põhjus on eelmise aasta tulemustele tuginenud liigoptimistlikkus. Hansapanga kasumiprognoos selleks aastaks ulatus 230 miljoni kroonini. Kuid vaadates Hansapanga 9 kuu tulemusi, kasum 130 miljonit krooni, ei jõua pank aasta lõpuks kuidagi oma lubadusi täita. Pitseri panga selle aasta kasumile jättis ilmselt eelkõige Läti turule minek. Kuid et aastavahetuseks mitte valeprohveti nime all põlu alla sattuda, otsivad hansapankurid jagatud vekslitele katet. Ja selleks sobib Hoiupanga aktsiate müük suurepäraselt.
    Kaudne põhjus Hoiupanga aktsiate müügiks on konkurents panganduses. Hoiupanga ja Hansapanga üha teravnev vastasseis on avalik saladus. Järjest agressiivsemalt tungib Hoiupank Hansapanga senisele pärusmaale: juriidiliste isikute turule. Ning kellelegi, ka Baltimaade suurima panga tiitlit kandvale Hansapangale, ei meeldi see, kui talle varvastele astutakse. On ju teada, et peamine kasum saadakse juriidilistest isikutest klientide teenindamisest, mitte aga eraisikutest pangauste kulutajatelt. Kahe suurpanga vastasseisu näitab muuhulgas ka asjaolu, et Hoiupanga nõukogus olnud kaks hansapankurit jätsid andmata oma poolthääle Tööstuspanga liitumisele, kellelt Hoiupank sai mitu magusat suurklienti.
    Hansapangale kuulunud Hoiupanga tüki müümisega saab väikse küünarnukimüksu ribidesse ka hansagrupeeringu müüt. Ka edaspidi jääb toimima nimetatud mõjugrupi huvide realiseerimine, ent vähemalt kaob üks kuuldusi kinnitanud omandisuhe.
    140 miljoni kroonine tehing on Hoiupanga saneerimisprotsessile väärikas lõpuakord. Aplauside kõlades saneerijale, s.o Hansapangale, ja saneeritavale, s.o Hoiupangale, ei tohi kulisside varju jääda aga saneerimiste algataja ja tihtilugu peadirigent Eesti Pank. 1993. aastal jäi keskpank Hoiupanga saneerimiskava algatades endale kindlaks ka siis, kui justiitsminister Kaido Kama proovis sellele kätt ette panna. Nüüd kasutab ta aga saneeritud Hoiupanga ressurssi väetimate saneerimiseks. Osavalt tehtud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Venemaa firma tellib hiigeljäälõhkuja Soomest Vene omanikega laevatehaselt
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsinki Shipyard sai Venemaa firmalt tellimuse ehitada uus jäämurdja, mis on suurim diisel-elektri-jäälõhkuja, mis Soomes kunagi ehitatud, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome pungil kirbuturg toob ülejäägi Eestisse
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.
Koroonaajal rohkem koju suunatud soomlased toovad kasutatud kaupa kõvasti kirbuturule, aga müügiks see päris sama tempoga ei lähe. Forssa Hope-nimeline taaskasutuskoht toob müümata jäänud kauba Eestisse, kirjutab Yle uudisteportaal.