• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida annaks piirilepingu sõlmimine ettevõtjatele?

    Kütuseäri poole pealt ei ole meil piiriga erilisi probleeme. Meil on globaalsemas küsimuses, laiemas plaanis Eesti-Vene suhetega probleeme, kütuseäri on seal lihtsalt üks osa. Meie peamine soov on see, et riikidevahelised suhted oleksid stabiilsed. Vastasel korral on ikka nii, et kord annab raudtee korralduse Eesti kaupu mitte laadida, kord on mingi maksude osa ebaselge jne. Samas on see ka Venemaale endale kahjulik. Kui Venemaa jampsimist jätkab, siis ei ole stabiilseid suhteid ja Venemaa ise kaotab turgu. Ka Venemaa jaoks on tähtis Eestit läbiva transiidi osa, on ju transiit mõlemale poolele kasulik.
    Minu hinnang on, et Eesti peaks piirilepingu sõlmima, lähtudes praegustest piiridest. Probleemid, mis on seotud Tartu rahu ja setudega, peaks ikkagi lahendama eraldi. Kindlasti oleks piirilepingu sõlmimine samm edasi suhete stabiilsuse poole, seal hulgas ka võimalike tollitariifide alandamise poole. Ja see on Eesti ettevõtjate huvides. Ma ei ole küll kursis, millises järgus piirilepingu sõlmimine praegu on, aga kindlasti peaks siin ajama paindlikku poliitikat, mitte aga olema jäikadel positsioonidel.
    See, kas piirileping tolli- de koha pealt midagi annab, ei oska öelda. Venemaa on nii ettearvamatu. Viime ka praegu toodangut Venemaale, aga see on üsna raske, sest meie partnerid võivad tihtilugu olla taskuärimehed ehk majanduspiiri rikkujad.
    Teisest küljest, kui meie toodetele lisatakse 60 protsenti tollimaksuna, siis olla Venemaal konkurentsivõimeline ei ole reaalne. Kui nüüd saaks tollisanktsiooni maha, siis oleks see Eesti tootjatele teine päike taevas.
    Meie orienteerume hetkel siseturule, aga arvan, et kui suhted Venemaaga stabiliseeruks ja neli-viis aastat harjutaksime kliente ja turgu, siis muudaks ka strateegiat.
    Kui kõik saaksid näiteks tootmismahtu ekspordi arvel 20 protsenti suurendada, siis tuleks kõne alla üldkulude vähenemine toote hinnas ja samuti siseturu hinna alanemine.
    Eesti ja teiste Baltimaade poliitikute tippsaavutus oleks muidugi see, kui Baltimaadest tehtaks vabakaubandustsoon, kust saaks Venemaale ilma tollideta kaupa viia. Ja seda kasvõi põhjendusel, et Venemaa turg on harjunud näiteks Eesti toiduainetega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
President saatis kollektiivlepingu seaduse riigikokku tagasi
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
Sotsiaaldemokraadid võitsid napi eduga Saksa valimised
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.