Väärtpaberiturg muutus taas elavamaks

Möödunud, 44. nädalal, võis väärtpaberiturul taas märgata mõningast elavnemist. Börsisüsteemi päevakäibed püsisid pea kogu nädala 15 mln kr ringis.Nädalaga registreeriti börsisüsteemis kaubeldavate aktsiatega 720 tehingut, mis on 14 tehingut rohkem kui ülemöödunud nädalal. Börsisüsteemi kogukäive oli 69 039 489,75 kr.

Teistest oluliselt suurema käibega paistsid silma kahe suurema panga, Hoiupanga ja Hansapanga aktsia. Hoiupanga aktsia 19,82 mln kroonine nädalakäive oli suuresti seotud kolmapäeval suure ülemärkimisega lõppenud aktsiaemissiooniga: emissiooni maht oli 3,2 mln aktsiat -- märgiti 121 184 079 aktsiat, neist 2 549 321 märkimise eesõigusega. Suurematest Hoiupanga aktsionäridest loobus märkimisest Eesti Pank. Eelisõigust ei kasutatud kokku 650 679 aktsiale, ostusoove neile aktsiatele laekus 181 korda rohkem. Pole siiski alust arvata, et turul valitseks reaalselt nii suur huvi Hoiupanga aktsiate vastu. Suure ülepakkumise tingis see, et lisaks eelisõigusega märgitud aktsiatele soovisid investorid saada ka võimalikult suurt osa aktsiatest, mille puhul jääb märkimise eelisõigus kasutamata. Seega tegid pangad ja teised suuremad investorid ilmselt pakkumise 3,2 miljonile aktsiale. Suur ülemärkimine tekitas olukorra, kus järsult tõusis väikeinvestorite huvi. Vastavalt tehtud prognoosidele lootsid nad aktsia hinna mõningast langust. Neljapäeval ennustasid maaklerid hoopis hinnatõusu ja reedel ruttasid väikeinvestorid ostma. Tugev ostusurve viis aktsia hinna kiiresti üles. Hoiupanga aktsia lõpetas nädala 8,72% eelmisest reedest kõrgemal, 43,0 krooni tasemel.

Hansapanga aktsia nädalakäive oli 19,14 mln kr. Vaatamata suurele käibele püsis hind rahulikult 106--107 kr ümber, õrnalt langeva trendiga (nädalaga -0,47%). Märgatavat mõju aktsia hinnale ei omanud Hansapanga peadirektori Jüri Mõisa kinnitus BNSile, et pank ei muuda kasumiprognoose. Viimasel ajal on avaldatud arvamust, et hansagrupp ei suuda prognoositud aastakasumit (272 mln kr) saavutada.