Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ümar kiosk müüb paremini
ASi Rinder juhatuse esimees Aleksander Teplov on Moodulmaja klaastünnidega, nagu konkurendid neid nimetavad, rahul. Oleme paari aastaga suutnud välja vahetada üle poole firmale kuuluvaist Sojuzpetshati-aegsetest kandilistest klaaskastidest, räägib ta.
Üks kaarjas klaaskiosk uhkeldab ka Tartus jalakäijate kaarsilla vastas. «Me ei suuda esialgu rohkem osta,» räägib ajakirjanduslevi Tartu osakonnast välja kasvanud Lesli ASi direktor Enn Punnek.
Kioski maksumus 130 000 krooni on keskmise korteri hind. Sellest hoolimata lubab Punnek tulevikus vanad ajalehekioskid uute vastu välja vahetada.
Moodulmaja juhatuse esimees Gardon Piir meenutab, et Jüri Okase ja Mari Lõokese kioskit pakuti ehitamiseks ligi kümnele firmale. «Meie olime ainsad, kes riskisid,» lisab Piir. «Kioski valmistamise teeb keeruliseks Saksamaalt pärit kumer klaaspakett. Eks me ole loomise käigus üksjagu kooliraha ka maksnud.»
«Seda kioskit ei saa käsitada kui maja,» selgitab Okas. «See on linna disainielement, mis on mõeldud tooteks. Kioski tellija pole sellisel juhul absoluutselt oluline, kioskit peaks huviline saama osta spetsiaalsest poest, nagu ta ostab näiteks muruniidukit.»
Okase unistus on näha kioskit masstootena, millest on asi aga veel üsna kaugel. Kioski kvaliteet võiks olla tunduvalt parem, lisab Okas. Tema väitel oleks perfektselt valmistatud tootel turgu nii Venemaal kui Lääne-Euroopas.
Okast seob Moodulmajaga leping, mille kohaselt on Tartu firma selle kioskitüübi ainutootja.
Kui Gardon Piir näeb oma peamise konkurendina vannitubade valmistajat ASi Parmatech, siis Parmatechi kommertsdirektori Toomas Liventaali sõnul pole Eestis kioskiehitamises veel tõsist konkurentsi. Parmatechis valmistatavate moodsate kioskite arhitektuurse lahenduse autor on arhitekt Kalvi Voolaid.
Tartu linnakunstnik Kai Siim usub, et iga kioski aeg saab kunagi ümber.
«Viis aastat tagasi vaadati nõndanimetatud soome kioskitele kui ilmaimele,» põhjendab oma väidet Siim. «Nüüd leiavad paljud, et need kaheksakandilised majakesed ei sobi enam meie linnapilti.»
Esimesed seda tüüpi kioskid toodi Soomest, hiljem tegid kohalikud firmad neid kümnete kaupa järele ja ujutasid turu üle.
Tartu linnavalitsus on uute ideede saamiseks korraldanud ajalehekioskite paigaldamise konkursi. Välja on pakutud kümme konkreetset asukohta. Konkursi tähtaeg on 10. november, tulemused tehakse teatavaks 15. novembril. «Konkursi tingis ka see, et Tartu ajakirjanduse jaemüügiturule on tõenäoliselt tulemas uusi konkurente,» tõdes Siim.
Sarnaselt Rinderiga on teisedki ajalehekioskeid omavad firmad hakanud oma nägu kujundama. Nii ehitab näiteks Parmatech poolkaares, ringikujulisi või kandilisi kioskeid ASile Plusspunkt.
«Aasta jooksul vahetasime välja 30 kioskit,» räägib Plusspunkti tegevdirektor Indrek Puskar. «Järgmisel aastal vahetame ülejäänud välja.»
Raudakirja OY tütarfirma Lehti-Maja Eesti ASi tegevdirektori Kalvar Kase sõnul lähevad nemad hoopis teist teed.
«Kui konkurentide ajalehekioskid on 2--5ruutmeetrised, siis meie omad on vähemalt 40 ruutmeetrit suured,» selgitab Kase. «Peale ajakirjanduse müüme toidukaupu, jooke, maiustusi.»
«Esialgu meie oma kioskeid välja vahetama ei hakka,» kinnitab ASi Postimees turundusdirektor Toomas Issak. Postimehele on ühetüübilised kioskid valmistanud peamiselt üks Tartumaa puidutööfirma.
Issak toonitab, et kioskites müüb Postimees ainult ajakirjandust. «Kui aga turuolukord nõuab, peame hakkama uut tüüpi kioskite peale mõtlema,» lisab ta.