Euroopa prognoosib kasvu

Kolmapäeval avaldas Euroopa komisjon lähiaastate majandusprognoosi, mille kohaselt 12 kuni 14 Euroopa Liidu 15 liikmesriigist suudavad täita olulisima ühisrahale ülemineku kriteeriumi ning viima eelarvedefitsiidi alla kolme protsendi SKTst. Küsimärk on vaid Suurbritannia, Kreeka ja Itaalia kohal.

Euroopa komisjoni optimismi jahutab mõnevõrra samal ajal ilmunud Euroopa valuutainstituudi aruanne, kus keskpankade juhid rõhutavad, et mõne riigi eelarveolukord ei kindlusta veel pikaajalist stabiilsust. Ühekordsed meetmed, mida rakendavad Itaalia ja Prantsusmaa, ei pruugi pikaajalises perspektiivis soovitud tulemust anda.

Eraldi valuutaliidu tingimuste täitmist käsitlevas aruandes tunnistas komisjon, et 1996. a näitajate põhjal vastavad kriteeriumidele vaid Taani, Iirimaa, Luksemburg ja Holland.

Euroopa komisjoni aruande kohaselt on Euroopa madalseis möödas ning prognoosi kohaselt peaks bloki majandus tänavu kasvama 1,6 protsenti, järgmisel aastal 2,3 protsenti.

Positiivse kasvuprognoosi tingis ekspordinõudluse tugevnemine koos alanevate intressimäärade ning ajalooliselt madala inflatsiooniga. Selle aasta inflatsiooniprognoos on 2,6% eelmise aasta kolme protsendi asemel ning 1997. aastal ja 1998. aastal 2,2 protsenti. «Kolme protsendi klubiga» peaksid ühinema ka Hispaania, Portugal ja Itaalia.

Kreekas jääb 6,5protsendiline inflatsioon tõenäoliselt püsima.

Need arengud peaksid kaasa aitama eelarvete saneerimisele ning tööhõive paranemisele. Ajavahemikus 1996--1998 prognoosib komisjon tööhõive 1,6protsendilist juurdekasvu, mis vastab 2,3 miljoni uue töökoha loomisele.

Valitsuste jõupingutuste põhjal näib komisjoni optimistlik prognoos analüütikute hinnangul reaalsena. Samas on peaaegu kõik riigid Maastrichti tingimuste täitmiseks olnud sunnitud rakendama vähem tavapäraseid meetmeid.

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusvolinik Yves-Thibault de Silguy hoiatas, et pärast 1997. aastat ei ole ühekordsed eelarve saneerimise abinõud enam lubatud.

Enim poleemikat tekitas Prantsusmaa otsus kasutada France Telecomi erastamisest laekuvaid summasid 1997. aasta eelarvedefitsiidi finantseerimiseks. Kõige kriitilisem oli Saksamaa, mis on alati rõhutanud püsivalt stabiilse eelarve tähtsust.

Samas on Saksamaal endal riiklike kulutuste kärpimisega suuri probleeme ning rahandusminister Theo Waigeli eelarve on jätkuvalt risttule all. Komisjon prognoosib, et Saksamaa suudab küll viia oma eelarvedefitsiidi alla kolme protsenti SKTst, kuid avaliku sektori võlg kujuneb nii tänavu kui tuleval aastal kõrgemaks kui 60 protsenti SKTst. BNS-ETA-SD-REUTER-ÄP