Õliliit avaldab protesti

Valitsuse majandusnõuniku Hardo Pajula sõnul oleks aktsiisimaksu tõstmist võinud vältida riigivalitsemiskulude vähendamisega. Kütuseaktsiisi tõstmine ei paranda oluliselt ettevõtluskeskkonda, ütles Pajula. «Riigieelarve tasakaalus hoidmiseks oli see aga küllaltki mõistlik samm,» põhjendas ta samas.

See, et riigieelarvesse jäävad suured summad laekumata, on üks pool, kinnitas Henn Pärn. «Aga teine pool on see, et raha ju laekub kusagile, aga ta ei laeku mitte legaalselt tegutsevate firmade kätte,» jätkas ta. «Tähendab raha kanditakse mujale, aga kelle huvides ja kes seda soosib.»

Ahjukütuse mootorikütusena kasutamise keelustamise määruse täitmise eest vastutab rahandusminister Mart Opmann, kelle juhitav komisjon pole kütuseliitude juhtide väitel tegudeni jõudnud. «Me tahame teada, kas valitsus võtab midagi ette nende inimeste karistamiseks ja korra jaluleseadmiseks,» küsis Pärn. Tema väitel on imelik Opmanni tõdemus parlamendi ees, et 200 miljonit krooni mootorikütuse aktsiisi jääb tänavu laekumata. «See jääb kellegi tegemata töö eest laekumata,» märkis Pärn.

Aga aktsiisi tõstmisega kasvab ka inflatsioon, lisas Aleksander Johanson.

Kahtlemata suurendab kütuseaktsiisi tõstmine inflatsiooni, ent tasakaalust väljas eelarve tõstaks inflatsiooni veel rohkem, vastas Hardo Pajula.