• OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,61
  • OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,61

Vastab Peeter Ploompuu õigusjärgsete omanike liidust

Idee algatajaks oli Harri Lepik, kes tegi pakkumise mulle ja Jüri Estamile ning meist moodustati algtuumik. 1993. aasta oktoobris andis sadakond inimest kaheksale volituse ette valmistada EÕOL suurkogu. See koraldati 24. jaanuaril 1994, mida võib lugeda liidu asutamise ajaks.
Tänaseks on liikmeid registreeritud ligi 3000, olgugi et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise komisjonidele on esitatud üle 200 000 avalduse. Juhatuse esimees on vahetunud mitmel korral ning praegune esimees on Jüri Estam.
Jah. Tuleb täita avaldus ning maksta sümboolne liikmemaks. Tegemist on ühiskondliku organisatsiooniga ning mingit tulundusettevõtlust ei ole.
Vara väärtusest. Ametnikud teavad, milline kinnistu on väärtuslik ning sealt püütakse rohkem välja pressida. Eestis on magusaid krunte ja hooneid palju.
Olen kuulnud, et tuleb maksta ka hooneregistrile, et saada kätte vajalik tõend, aga ma ei saa näpuga andja ja võtja peale näidata.
Maa on võim ja kapital, millest ei taha võimul olevad isikud kuidagi loobuda. Sellega on seletatav maareformi venimine. See on kasulik ametnikele, kes saavad lisateenistust, maamõõtjatele, kes saavad ise hindu reguleerida. Kannatajaks on omanik.
Eesti riigil lasub kohustus korraldada maade tagastamine. Meil on ametnikud võtnud aga sellise positsiooni, et otsustada võivad nemad. Nende armulikkusest sõltub, kas omanik saab maa tagasi või mitte. See on võimalik seetõttu, et Eestis puudub karistav mehhanism.
On häid ja halbu üürnikke ning omanikega on sama lugu. Kummaline on see, et kui inimene suudab valitsevast bürokraatiast ennast läbi süüa ning kui talle lõpuks hoone tagastatakse, valab ta oma viha üürnike peale välja.
Omanik püüab igati üürnikele tõestada, kui palju ta vaeva on näinud, et hoone tagasi saada. Üürnikud ei talu sellist kohtlemist ning minnaksegi mõttetult tülli ning tekivad probleemid omaniku ja üürniku jaoks.
Põhiseaduse paragrahv 3 ütleb, et Eesti on kohustatud täitma kõiki rahvusvahelisi õigusnorme. Riikogu ratifitseeris need rahvusvahelised lepped, kuid tegi siin erandi. Eesti riik ei võta endale kohustust tagamaks rahvusvahelisi õigusnorme kui tegemist on õigusvastaselt võõrandatud varaga.
Justiitsminister Paul Varul on mulle öelnud, et me ei saa väikese inimgrupi huve vastandada suure grupi inimeste õigustega. Seega 200 000 õigusjärgset omanikku on Varuli arvates väike inimeste grupp.
Varuli väitel on Eesti varade tagastamisega ummikus, kui varade tagastamisel hakatakse juhinduma põhiseadusest. Tegelikult on ummikus need riigiametnikud, kellel ei õnnestu enam omanike omandiõigust ahistada.
Põhiseaduse järgi tuleb hüvitada varaline kahju koheselt ja õiglaselt, hüvitamine EVPdes ei ole kohene ja õiglane.
Oh ei. Mind tunnistati õigustatud subjektiks 1993. aastal ja mul on Hiiumaal tagasi saada 13 ha maad. Tänase päevani ei ole mulle seda maad tagastatud.
Olen ka Jõgeval asuva 7 korteriga elamu omanik, mille väärtus on 135 000 krooni. Pakkusin üürnikele võimaluse maja ära osta nii, et nad maksavad 40% maja väärtusest. Kui summa korterite peale ära jagada, võib öelda, et nad saaksid korteri suisa tasuta. Nad pole isegi selle variandiga nõus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele