Eelmisel nädalal tühistas Harju maakohus ASile Kargo määratud trahvi, kuna Harju maksuamet oli otsust koostades rikkunud elementaarseid vormistusnõudeid. Maksuamet määras Kargole 10 000kroonise trahvi, kuna firmajuht oli jätnud maksmata 108 000 krooni eest ettevõtte tulumaksu ja välja petnud 122 000 kr eest käibemaksu. Trahviotsuses polnud aga viidatud, milliste õigusaktidega sätestatud korda AS Kargo ei järginud. Maksuametnik oli teinud «näpukaid» ja märkinud firma eksimuseks näiteks seadusepunkti, mida rikkuda saanuks vaid maksuamet, korranud ühte seadusepunkti kaks korda jne.
Riigi maksuamet kaotas eelmisel nädalal Tallinna halduskohtus ASile Fillena sel põhjusel, et käskis maksukorralduse seadust rikkudes teha kohalikul maksuametil firmale tühistatud ettekirjutuse asemel uus ettekirjutus 1,5 mln kr käibemaksu maksmiseks.
Maksunõunik Enn Roose selgituste kohaselt ütleb maksukorralduse seadus, et riigi maksuamet võib jätta kohaliku maksuameti otsuse jõusse, selle muuta või tühistada. «Kui ta tahtis uut ettekirjutust teha, oleks ta pidanud ise selle tegema,» lausus Roose.
Harju maksuameti jurist Eili Köbas leidis, et väikeste vormistusvigade tõttu trahviotsust tühistada ei tohiks, kuna selle taga on tõsine seaduserikkumine.
Samal arvamusel olev riigi maksuameti juriidilise osakonna juhataja kohusetäitja Raivo Voit sõnas, et protsessinõude rikkumine ei tohi olla aluseks sellele, et sisuline seaduserikkumine jääb kehtima ja maksuvarjajad või käibemaksu väljapetjad jätkavad segamatult tegutsemist.
Voit tunnistas, et vormistusnõuete rikkumise pärast on üsna palju maksuameti ettekirjutusi tühistatud. «Kuna iga ettekirjutus on unikaalne, ei saa riigi maksuamet kohalikele maksuametitele ka mingeid blankette ette anda, et vormistusvigu vältida,» lisas Voit.
Eriti raske on ühildada trahvi määramiseks haldusõigusrikkumise seadustikku ja maksukorralduse seadust, mille kombinatsioon toob kohtus enamasti maksuametile kaotuse, tõdes Harju maksuameti jurist Eili Köbas. Ka ülaltoodud näites toodud ASi Kargo trahviotsuse aluseks oli see kombinatsioon.
Raivo Voit nimetas seda seadusekoostajate ebaõnnestumiseks. Haldusõigusrikkumise seadustik reguleerib vaid üksikisikute vastutust. «Seda seadustikku kunstlikult juriidilistele isikutele kohaldada ei ole võimalik,» rääkis Voit. Tema sõnul oleks vaja haldusõigusrikkumisele analoogset seadust ka juriidiliste isikute haldusvastutuse kohta.