Kas koondamised ja madal palgatase on paratamatud?

Kahtlemata on koonda-mised ja palgaprobleemid üks Kreenholmi valupunkte, kuid sellega tuleb töötajatel lähiajal kahjuks leppida.

Püüdsin ametiühingule viimase rahulolematuse demonstreerimise ajal selgitada ettevõtte olukorda, millest nad küll vist hästi aru ei saanud, aga väike aimdus neil tekkis. Vähemasti sellest, kuhu see viib, kui automaatselt kõigil võrdselt palka tõsta.

Igatahes on hea meel, et nad on hetkel rahul sellega, mis neile pakuti ja et nad loobusid esialgsest nõudmisest, mis ei kõlvanud kusagile.

Kõik võimalikud palgakokkulepped on seotud tulevaste koondamistega. Praegu koondame ära üks sada viiskümmend-kakssada inimest, alates detsembrist kuue kuu jooksul koondame veel kakssada. Me ei saa mitte mingil juhul lubada endale kulude kasvu.

Kui arvestada, et palganõudmised korduvad, siis peab meil olemas olema programm järjest suurema hulga inimeste koondamiseks.

Ametiühing suhtub muidugi asjasse negatiivselt, aga teist varianti pole.

Töötajatel on koondamise ja palkade koha pealt oma nägemus ja võib öelda, et ametiühingute võitlus ei lõpe kunagi. Meil on veel ees kollektiivlepingu sõlmimine, millega tahame oma palga- ja töötingimusi parandada. Palgaküsimus jääb alatiseks aktuaalseks. Täna, nõudes juurde 5, isegi 10% palka, saame aru, kui raske see on. Praegusel ajal ei tõsta keegi lihtsalt niisama töötasu, vaid selle eest tuleb võidelda.

Veel taipasin ma, et koos oleme ühtsed ja ühtsuses on meie jõud.

Kreenholmi juhtkond võib tahta inimesi koondada, kuid täna on situatsioon selline, et inimesi isegi ei jätku. Võtame töölisi paari-kolmekuuliste lepingutega lisaks.

Juhtkond tahab arvatavasti veel mõne uue firma siia luua, paarsada inimest saaksid seal tööd.

Kui Narvas inimene Kreenholmist vallandatakse, istub ta pool aastat tööbörsil ja kõik.

Siia lisanduvad veel piiriprobleemid. Kellel on punane pass, saab ennast veel kuidagi Venemaale tööle sokutada, aga kellel sinine, sellel läheb raskeks.