Võlad viisid Oru briketitehase pankrotti

Ettevõtte suurim võlausaldaja on AS Horvadek, kes andis briketitehasele laenu energiavõla kustutamiseks. Horvadeki nõue on 5,42 miljonit krooni. Oru briketitehase pankrotihalduri Andres Kuuse sõnul on kogu tehase vara laenu tagatiseks Horvadekile panditud. Horvadeki aktsiapakk kuulub Kersti Krachti firmale Kermon.

Pankrotihaldur Kuusk näeb oma põhiülesandena tehase taaskäivitamist. «Kui toota 6000 tonni briketti kuus, suudaks tehas end elus hoida,» ütles Kuusk. «Tootmise jätkamiseks peame kõigepealt saavutama kokkuleppe võlausaldajatega, eelkõige Eesti Energiaga.»

Praegu varustab Eesti Energia elektriga vaid tehase katlamaja, mis annab Oru asula elanikele sooja.

Kuuse sõnul läheb ainult katlamaja käigushoidmine kokkuvõtteks kallimaks kui siis, kui töötaks ka tehas.

Sügiseses põlengus hävis ligi 67 000 tonni turvast, millest tehtud briketist oleks piisanud tervele Eestile kogu aastaks. Tehasele tekitas põleng kahju 8 miljonit krooni, kustutustööd läksid maksma üle 600 000 krooni.

Oru tehase töö jätkumisest on huvitatud Rootsi, kuna Oru turbast toodetud briketiga köetakse Södertälje linna. 2004. aastani sõlmitud lepingu kohaselt peab Oru tehas igal aastal Rootsi saatma 80 000 tonni briketti. Eelmisel aastal müüdi Rootsi aga vaid 45 000 tonni briketti.

Oru tehase erastas 1994. aastal ühe krooni eest AS Miksaar. Uued omanikud lubasid investeerida miljoneid kroone ja tasuda tehase võlad. Praeguseks on tehase juhtkonna väitel omanike huvi Oru kombinaadi vastu kadunud.

Oru asulas elab 2500 elanikku, briketitehas on asula suurim tööandja.