Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlad viisid Oru briketitehase pankrotti

    Pankrotimenetluse ASi Oru vastu algatas Eesti Kütus, kellele briketivabrik oli 1. oktoobri seisuga võlgu pool miljonit krooni.
    Energiamüügi direktori Väino Milti sõnul selgub tehase edasine eksisteerimine või likvideerimine võlausaldajate koosolekul, mille toimumisaeg on praegu teadmata. Energiamüügile võlgneb tehas Milti andmeil koos viivistega 3,27 miljonit krooni.
    Oru briketitehas katkestas töö 6. novembril. Palgarahana on tehas oma 400 töötajale võlgu 2,7 miljonit krooni. Maksuametile ja pensioniametile on Oru võlgu üle viie miljoni krooni.
    Ettevõtte suurim võlausaldaja on AS Horvadek, kes andis briketitehasele laenu energiavõla kustutamiseks. Horvadeki nõue on 5,42 miljonit krooni. Oru briketitehase pankrotihalduri Andres Kuuse sõnul on kogu tehase vara laenu tagatiseks Horvadekile panditud. Horvadeki aktsiapakk kuulub Kersti Krachti firmale Kermon.
    Pankrotihaldur Kuusk näeb oma põhiülesandena tehase taaskäivitamist. «Kui toota 6000 tonni briketti kuus, suudaks tehas end elus hoida,» ütles Kuusk. «Tootmise jätkamiseks peame kõigepealt saavutama kokkuleppe võlausaldajatega, eelkõige Eesti Energiaga.»
    Praegu varustab Eesti Energia elektriga vaid tehase katlamaja, mis annab Oru asula elanikele sooja.
    Kuuse sõnul läheb ainult katlamaja käigushoidmine kokkuvõtteks kallimaks kui siis, kui töötaks ka tehas.
    Sügiseses põlengus hävis ligi 67 000 tonni turvast, millest tehtud briketist oleks piisanud tervele Eestile kogu aastaks. Tehasele tekitas põleng kahju 8 miljonit krooni, kustutustööd läksid maksma üle 600 000 krooni.
    Oru tehase töö jätkumisest on huvitatud Rootsi, kuna Oru turbast toodetud briketiga köetakse Södertälje linna. 2004. aastani sõlmitud lepingu kohaselt peab Oru tehas igal aastal Rootsi saatma 80 000 tonni briketti. Eelmisel aastal müüdi Rootsi aga vaid 45 000 tonni briketti.
    Oru tehase erastas 1994. aastal ühe krooni eest AS Miksaar. Uued omanikud lubasid investeerida miljoneid kroone ja tasuda tehase võlad. Praeguseks on tehase juhtkonna väitel omanike huvi Oru kombinaadi vastu kadunud.
    Oru asulas elab 2500 elanikku, briketitehas on asula suurim tööandja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon tegi Coop Pangale ettekirjutuse
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Finantsinspektsioon tegi Coop Panga gruppi kuuluvale kahele ettevõttele ettekirjutuse, mille järgi tuleb Coop Pangal täiustada krediidiriski juhtimist ja kontrollimist ning Coop Finants peab suuremat tähelepanu pöörama klientide krediidivõimelisuse hindamisele ning muutma sellega seoses oma sisemisi protseduure, selgub täna avaldatud Finantsinspektsiooni pressiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.