• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlad viisid Oru briketitehase pankrotti

    Pankrotimenetluse ASi Oru vastu algatas Eesti Kütus, kellele briketivabrik oli 1. oktoobri seisuga võlgu pool miljonit krooni.
    Energiamüügi direktori Väino Milti sõnul selgub tehase edasine eksisteerimine või likvideerimine võlausaldajate koosolekul, mille toimumisaeg on praegu teadmata. Energiamüügile võlgneb tehas Milti andmeil koos viivistega 3,27 miljonit krooni.
    Oru briketitehas katkestas töö 6. novembril. Palgarahana on tehas oma 400 töötajale võlgu 2,7 miljonit krooni. Maksuametile ja pensioniametile on Oru võlgu üle viie miljoni krooni.
    Ettevõtte suurim võlausaldaja on AS Horvadek, kes andis briketitehasele laenu energiavõla kustutamiseks. Horvadeki nõue on 5,42 miljonit krooni. Oru briketitehase pankrotihalduri Andres Kuuse sõnul on kogu tehase vara laenu tagatiseks Horvadekile panditud. Horvadeki aktsiapakk kuulub Kersti Krachti firmale Kermon.
    Pankrotihaldur Kuusk näeb oma põhiülesandena tehase taaskäivitamist. «Kui toota 6000 tonni briketti kuus, suudaks tehas end elus hoida,» ütles Kuusk. «Tootmise jätkamiseks peame kõigepealt saavutama kokkuleppe võlausaldajatega, eelkõige Eesti Energiaga.»
    Praegu varustab Eesti Energia elektriga vaid tehase katlamaja, mis annab Oru asula elanikele sooja.
    Kuuse sõnul läheb ainult katlamaja käigushoidmine kokkuvõtteks kallimaks kui siis, kui töötaks ka tehas.
    Sügiseses põlengus hävis ligi 67 000 tonni turvast, millest tehtud briketist oleks piisanud tervele Eestile kogu aastaks. Tehasele tekitas põleng kahju 8 miljonit krooni, kustutustööd läksid maksma üle 600 000 krooni.
    Oru tehase töö jätkumisest on huvitatud Rootsi, kuna Oru turbast toodetud briketiga köetakse Södertälje linna. 2004. aastani sõlmitud lepingu kohaselt peab Oru tehas igal aastal Rootsi saatma 80 000 tonni briketti. Eelmisel aastal müüdi Rootsi aga vaid 45 000 tonni briketti.
    Oru tehase erastas 1994. aastal ühe krooni eest AS Miksaar. Uued omanikud lubasid investeerida miljoneid kroone ja tasuda tehase võlad. Praeguseks on tehase juhtkonna väitel omanike huvi Oru kombinaadi vastu kadunud.
    Oru asulas elab 2500 elanikku, briketitehas on asula suurim tööandja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.