Õhtuleht oksjonilaual

Kui lahutamatu ärimeeste tandem Küng ja Siilats kevadel teatas, et Marieberg uurib võimalust asutada Eestis uus päeva- või õhtuleht, puhkes ajakirjandusringkondades elav arutelu. Hullumeelsus on tuua täis turule veel üks konkurent, leidsid lehtede väljaandjad üksmeelselt.

Küll polnud aga kellelgi midagi selle vastu, kui rootslased paigutavad uue lehe jaoks mõeldud miljonid mõnda olemasolevasse väljaandesse. Aktiivseimalt asus Mariebergiga suhtlema mitut ajakirjandusväljaannet haldava ASi Meediakorp juht Hans H. Luik, tehes rootslastele ettepaneku osta talle kuuluv osalus Õhtulehes.

Tidnings AB Mariebergi esindaja Erik Monson on kontserni plaanide suhtes endiselt kidakeelne. Ta ei eita, et Mariebergile on tehtud pakkumine osta Õhtuleht.

Samas on ta kohtunud ka teiste ärimeestega. «Kõik, mis ma praegu saan öelda, on see, et me kaalume endiselt erinevaid võimalusi Eesti turule tulekuks,» räägib rootslane. Ta annab lootust, et kahe nädala pärast teatakse Mariebergis tulevikuplaanidest rohkem.

Mariebergist märksa lahtisemate kaartidega ajavad ajakirjandusturul asja Küng ja Siilats, kes oma sõnade kohaselt toimivad ka Mariebergi nõustajana.

Meediakorpi direktor Gunnar Kobin sõnab, et mehed ei esinda praegu Mariebergi. Uuringut Eesti leheturul viisid need mehed tema andmetel läbi mitte Mariebergi, vaid «ühe Baltimaadega seotud Põhjamaa fondi rahaga». Erik Monson sõnab lühidalt: no comments.

Väliseesti ärimees Andres Küng tundub telefonis Õhtulehest vesteldes pahur. Ta kinnitab, et Luik on teinud nii Mariebergile kui talle ja Viktor Siilatsile kui eraisikutele sügise jooksul mitu ettepanekut osta osalus Õhtulehes.

Kord pakkus Luik 50%, siis pisut suuremat osa aktsiatest, veidi hiljem isegi kogu Õhtulehte, räägib Küng. Olen koos Siilatsiga nõus ostma Õhtulehe eraisikutena ning kaasama hiljem välisinvestori ja nõus ka sellega, kui Luik müüb lehe Mariebergile, lisab ta.

«Paraku ei tundu Luik ise ka teadvat, mida ta tahab, sest tema poolt pakutav aktsiate osakaal ja nende hind on igal vestlusel erinevad,» põhjendab Küng, miks ostu-müügitehingut ei ole tänaseni sõlmitud.

Küng jätkab, nagu räägiks ta mahlakat anekdooti: «Luik helistas Viktorile ja pakkus meile 100% Õhtulehest, veidi hiljem helistas ta mulle ja väitis solvunult, et ma olevat juba ostnud 20% Õhtulehest väikeaktsionäride kaudu -- kui ma olen seda teinud, siis ainult unes!» hüüatab Küng. «Minu väliseestlase mõistus ei võta, kuidas ta saab pakkuda meile kogu lehte, samal ajal väites, et mul juba on osa aktsiaid -- sellist äri ei saa tõsiselt võtta,» võtab ta jutuotsad kokku.

Õhtulehe vähemusaktsiatega pole tal midagi peale hakata, alates 51 protsendist hakkame rääkima, on Küng ostusoovis kindel.

Luik pole mulle suutnud anda vastust küsimusele, kui suurt osa Õhtulehe aktsiatest omab Meediakorp, lausub Küng. «See puder on liiga paks, et minu mõistus seda võtaks,» nendib ta.

OÜ Õhtuleht juhatuse esimees Gunnar Kobin küsimusele aktsiate jaotumise kohta ei vasta. Üks lehe väikeaktsionär räägib, et Meediakorp on ostnud väikeaktsionäridelt üle 90% Õhtulehe aktsiatest.

Teine aktsionär, ligi 30 aastat Õhtulehe toimetuses töötanud Olev Kajak seletab nördinult, et kui mõned nädalad tagasi toimus Õhtulehe aktsiakapitali laiendamine, soovis ta oma osakaalu suurendada, kuid juhatus ei võtnud tema ettepanekut kuulda. «Mulle öeldi mingi imelik nimi ja väideti, et need paar-kolm aktsiat, mis ma ostsin, olen ma ostnud tema raha eest,» laiutab mees käsi.

Kobin märgib, et Meediakorpi juhtidel on Õhtulehe müügist olnud muu hulgas «naljatoonis juttu eesti soost vahendajatega». «Meie andmetel ei esinda nad (Siilats ja Küng -- ÄP) aga momendil Mariebergi, mistõttu polnud ka tõsist juttu Õhtulehe müügist,» pöörab ta heausksete ostasoovijatega toimunud vestlused pilaks.

Kobini sõnade kohaselt on Mariebergi huvi Õhtulehe ostmise vastu olnud tunda ainult kaudselt. «Oleme Mariebergiga, õigemini nende tütarlehega Diena, alustanud tänavu ühist levi- ja kioskiäri Riias. Sealhulgas on jutuks tulnud ka muud koostöövõimalused,» selgitab Kobin.

Õhtulehe peatoimetaja Tõnis Erilaid viipab käega lagunema kippuvale toimetusele, kus vedeleb remondi käigus kappidest välja tuhnitud pahna, ning sõnab, et varsti saavad tööruumid parema ilme.

Omanike plaanidesse lehe müümise kohta Erilaid oma sõnade kohaselt nina ei topi. Tema muretseb pigem selle üle, et möödunud aastast pole ajakirjanikel olnud palgatõusu, mistõttu kipuvad kõik otsima paremat teenistust.

Kui Küng ja Siilats kinnitasid kevadel, et rootslased on huvitatud investeerima uude päevalehte ja teevad selleks tõsist turu-uuringut, siis veidi hiljem räägiti huvist luua Eestis Rootsi kõmulise õhtulehe Ekspressen tüüpi väljaanne ning sügisel juba plaanist osta olemasolev Õhtuleht. Siilats ütleb, et praegu on Mariebergi plaan investeerida Eestisse peatatud.

Esimese poolaasta aruanne näitab Mariebergi majandusnäitajate halvenemist. Kui kontserni kasum enne makse oli möödunud aasta esimesel poolaastal 350 mln Rootsi krooni, siis tänavu 75 mln krooni.

Kobin ei näe Mariebergi tulude vähenemises tõket Eestisse investeerimisel. «Kompanii bilanss ja mullune kasum näitavad, et mõni miljon krooni või dollarit, mis Eesti meediaväljaannete ostuks vaja läheks, ei ole gigandile probleem -- eriti pärast nädal tagasi toimunud allettevõtte Duni 50% aktsiate müüki,» on Kobin Mariebergi majandustegevusega hästi kursis. «Marieberg kõhkleks vaid ehk üle 100 miljoni dollari suuruse investeeringu tegemisel,» annab ta investeeringu realiseerimiseks lootust.