Selge siht Euroopa Liitu Toomas Hendrik Ilves avas eile kaardid

«Eestil on täna reaalne perspektiiv liituda Euroopa Liiduga esimeste hulgas praegustest pretendentriikidest,» kordas Ilves eksvälisminister Siim Kallase poolt 30. mail lausutut.

Ilvese sõnul on välisministeeriumi viimase poole aasta töö Eesti positsioone kindlustanud.

Siiski tuleb arvestada, et Eesti saab ELi liikmeks ainult siis, kui kõik tänased 15 liikmesriiki ütlevad «jah, me tahame, et Eesti saaks üheks meie hulgast», märkis Ilves. Seetõttu ei saa lubada: me peame ennast viiel erineval moel pingutama ja siis saab Eesti kindlasti Euroopa Liitu, lisas ta.

«On tõsi, et parimalgi juhul on ELi täisliikme staatus meist veel mitme aasta kaugusel,» rääkis Ilves. Tema sõnul on tõenäoline, et liitumist edasilükkavad lepingud tehakse nii ELi kui NATOsse pürgivate pretendentriikide suhtes lähemate kuude jooksul. Edasi ehk teise ringi lükkav otsus tähendab Ilvese sõnul tegelikult eesmärgi saavutamise edasilükkumist mitte kahe ega kolme, vaid minimaalselt 10--15 aasta võrra.

Eesti suhetes Venemaaga nimetas Ilves märkimisväärse edasiminekuna saavutusi uue piirilepingu valmimise näol. Eesti jätkab Venemaa suhetes järjekindlalt oma positiivse hõlmamise poliitikat, mis tähendab, et Eesti ei ründa asjatult Venemaad, üritab leida koostööd punktides, kus on ühised arusaamad, üritab mahendada retoorikat ja püüdleb selle poole, et suhted Venemaaga oleksid tulevikus lahutamatu osa ELi-Venemaa headest suhetest, selgitas Ilves.

«Olen veendunud, et NATO liikmena oleks Eesti kaheldamatult tänasest stabiilsem ja turvalisem naaber nii Venemaale kui teistele naaberriikidele,» lausus Ilves. Ta lisas, et kui Eesti tahab ühineda NATOga, peavad kaitsekulutused jõudma vähemalt kahe protsendini SKPst.