Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firma rahakoti põhi on auklik

    Firmas avastatakse juhusliku kontrollimise tulemusena paar doku-menti, mille kanded ei vasta tegelikkusele. Töötaja, kes dokumendid vormistas, ei oska asjale mõistlikku seletust anda ja kinnitab, et ta on olnud ilmselt tähelepanematu. Põhjalikumal uurimisel selgub aga, et sama töötaja on varemgi dokumente valesti vormistanud. Selle tulemusena on mitukümmend tuhat krooni firma raha kadunud. Kolleegid iseloomustavad seda inimest kui usaldusväärset töötajat, kes täidab oma ülesandeid korrektselt ja kohusetundlikult.
    Mida teha?
    Mina teeks endale kõigepealt täielikult selgeks, mismoodi ja mispärast selline asi on juhtunud. Selleta ei saa mingit otsust vastu võtta. Kui inimene on seda tahtlikult teinud ja tema isiklikud huvid on firma huvidest tunduvalt kõrgemad, siis sellise inimesega pole firmal ühist teed. Eksitustega on minu arvates nii, et kui on selge, mismoodi ja mis põhjusel eksitused tekkisid, siis need on kõik andestatavad. Iga inimene eksib. Kui asi on korvatav, siis võib leida koostöö jätkamiseks mingi lahenduse. Mingit reeglit selle kohta minu jaoks ei ole -- sõltub alati olukorrast.
    Minu kogemuste põhjal on pettusi väga raske ennetada, kui petja on tasemel. Seda aitab teha korralik aruandlus ja ülevaade toimuvast.
    Mina uuriksin kõigepealt, kas firmasi-seses töökorralduses on see kuidagi reglementeeritud, st kas on olemas juhendid, kuidas üht või teist dokumenti täita. Kui need on olemas, siis küsime edasi: kelle ülesanne on olnud neid tutvustada? Kuskilt vahepealt ikka keegi süüdi jääb, ega süü ei saa ilma peale hulkuma jääda. Süü võib olla kahesugune: kas ta on teinud seda sihiteadlikult või teadmatusest. Viimasel juhul tuleb selgitada ja teda koolitada. Kui inimene on tahtlikult petnud, tuleb käituda seaduse järgi. Minu arvates lubab seadus kahju kinni pidada vaid kolme kuupalga ulatuses, aga loomulikult ei saa me inimest enam usaldada ja tal tuleb mujalt töökoht otsida.
    Kõigepealt küsimus: kui palju on firmas allkirjaõiguslikke inimesi? Tavaliselt on firmades rahalise ülekande õigusi väga vähe. Osal inimestest on rahalise ülekande õigus veel piiratud. Näiteks ei saa ta firmat maha müüa jne.
    Kui ta ei ole ületanud volitusi ja on selliseid ülekandeid teinud ennegi, tuleb tungida ülekannete sisusse. Järgmisena tuleb kohe kindlaks teha, kas see on kuritegelik või lohakus. Kui see on pelgalt lohakus ja inimene on hea töötaja, tuleb talt rahalise ülekande õigus lihtsalt ära võtta. Kui aga kuritegelik, siis tegelevad sellega teised organid.
    Kaasaegsetes firmades on pettuse avastamine väga lihtne, kuna seal on täpsed eelarved ja täpsed audiitorid. Kui inimesed on tasustatud, siis ei tehta selliseid asju. Tehakse äri, mitte ei tegelda väikeste asjadega.
    Aga kui ma oleksin omanik ja mul oleks selline töötaja, kellel on allkirjaõigus, siis oleneb, milline see äri on. On ju omavalitsused, kes teevad tööd, ja firmad, kes lepingute eest maksavad. Oleme kuulnud kuulsatest relvaostmistest jne. Protsendid siia ja protsendid sinna -- need on nüüd küll raskesti avastatavad.
    Meie firma on selline, kus ei toimu ühte-gi sularahaülekannet, kõik ülekanded on elektroonilised. Seal on pettuse avastamine kerge.
    Kui tegemist on kuritegeliku asjaga, siis tavaliselt ei saa seda üksi teha. Kui tegevusala on laiahaardeline ja suhteliselt kontrollimatu, siis on seda võimalik iga kell teha.
    Tihti arvatakse, et loll saab kirikuski petta -- meie firmas selliseid asju juhtuda ei saa. Pessimistid kinnitavad, et igaühel on oma hind. Väärastunud arusaamad on meil pagasina kaasas möödunud aegadest, mil töölt asjade kojutassimist peeti loomulikuks ning selles ei leitud midagi taunimisväärset. Vaevalt et inimesed mõne aastaga ümber sünnivad. Pealegi näitavad ka lääneriikide kogemused, et petturlus ühiskonna arenedes ei kao, vaid omandab keerukamaid ja raskemini avastatavaid vorme. Selliseid näiteid toob meiegi elu iga päevaga juurde.
    Petmine eeldab usaldust ja võimalust petta. Pealtnäha usaldusväärsel inimesel on alati kergem teisi ninapidi vedada. Petturi vallandamine aga probleemi ei lahenda ja sarnaneb pigem jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmisega -- pole inimest, pole ka probleemi. Kui ei kõrvaldata põhjuseid, mis tegid petmise ja selle varjamise võimalikuks, võib varsti keegi teine sama võimaluse avastada.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Raadiohommikus: Infortar ja tööstuse käekäik
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.