Sadamatel kraanid kinni

Valitsus on 6. septembri määrusega kinnitanud tollipunktid, mille kaudu on lubatud toidukauba, taimede ja taimsete saaduste sisse- ja väljavedu. Sadamatest mahuvad nimistusse Tallinna linnasadam, Kopli, Muuga, Pärnu, Lehtma ja Roomassaare sadamad.

Virumaa eksportöörid saavad paugu, on Kunda sadama kapten Aadu Nurmsalu mures. «Stalini ajal oleks sellise määruse väljamõtleja maha lastud,» ägestub ta.

Nii Kunda kui Paldiski sadama juhtide kinnitusel kahaneb määruse jõustudes sadamaid läbiv kaubavoog pooleni senisest.

Paldiski lõunasadama direktor Valdo Heinla teatab, et määruse tõttu on kogu sadam ärevil. Paldiski lõunasadama kaudu on tänavu Eestist välja veetud 200 000 tihumeetrit metsamaterjali, tuleval aastal on plaanitud kogust kuni 50% võrra suurendada.

Määrusest mõni päev tagasi esmakordselt kuulnud teede- ja sideministeeriumi asekantsleir Viktor Palmeti sõnul peab kõigil sadamatel olema võrdne õigus ettevõtlusega tegelda. «Kui ei saa määrusele arusaadavaid põhjendusi, esitame vastuväite,» lisab ta.

Määrust põhjendas põllumajandusministeerium toidukauba sisse- ja väljaveo riikliku kontrolliga, mida ei suuda igas sadamas teha, edastab valitsuse pressiesindaja Marika Saarna-Siimann.

Istungil tekitas määrus ministrites vastakaid arvamusi, aga jutt käis ikka toidukauba kontrolli vajadusest, meenutab ta. «Tõenäoliselt halvendab määrus eksportijate võimalusi,» möönab Siimann. Samas nõuab Euroopa Liit, et kontroll peab olema tehtud, lisab ta.

Kunda sadama kaudu Jõgeva ja Virumaa talupidajate kasvatatud õlikultuuride Soome eksporti korraldava Kesk-Eesti õlikultuuride ühistu esimees Mart Tooming ei saa aru, miks peab takistama väljavedu. «Soome tahab võtta, aga Kundast ei tohi välja viia,» on ta hämmeldunud.

Tänavu sügisel viidi Kunda sadama kaudu õlikultuure Soome 6000 tonni ehk 18 miljoni krooni eest. Kui talumehe autokoorem on kolm tonni, siis toob ta selle Virumaalt Kundasse, aga Muuga sadamasse enam viia ei jõua, nendib Aadu Nurmsalu.

Paldiski lõunasadamale on kogu oma ekspordilootuse rajanud Eesti möödunud aasta suurim metsavaruja AS Mets ja Puu, mille omanik on kaubanduskontsern Thomesto Sverige. «Meie jaoks on see koshmaar,» sajatab firma logistik Hillar Väravas. «Kui määrus jõustub, oleme täiesti käpuli,» ohkab ta.

Veidi õnnelikumas seisus on Stora kontserni kohalik firma Stora Forestry Balti OÜ. Lisaks Kunda ja Paldiski lõunasadamale on nad veidi ka Pärnu sadama kaudu puitu Eestist välja saatnud.

Paldiski sadama laiendamine toimus puidufirmade krediidi abil. «Meil on õigus sadamalt investeeringud tagasi nõuda,» teatab Stora Forestry Balti ostujuht Ants Rand.

Oleme investeerinud Paldiski sadama terminaali ehitusse üle 10 miljoni krooni ja seal töötab 24 meie inimest, toetab Hillar Väravas. Maakondades ei saa elu seisma jääda, leiab Läänemaa Dirhami sadama direktor Arder Väli. «Meil ehitatakse aga Tallinna linnriiki,» tõdeb ta.

«Valitsust tuleb tümitada selle eest, et otsustatakse väära info põhjal, seega ei teadvustata määruse tähtsust majandusele,» lausub Väli.

Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Toomas Kevvai kinnitusel on määruse vastuvõtmisega kiirustatud. Selle muutmine on päevade küsimus, lisab ta.