Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sadamatel kraanid kinni

    Valitsus on 6. septembri määrusega kinnitanud tollipunktid, mille kaudu on lubatud toidukauba, taimede ja taimsete saaduste sisse- ja väljavedu. Sadamatest mahuvad nimistusse Tallinna linnasadam, Kopli, Muuga, Pärnu, Lehtma ja Roomassaare sadamad.
    Virumaa eksportöörid saavad paugu, on Kunda sadama kapten Aadu Nurmsalu mures. «Stalini ajal oleks sellise määruse väljamõtleja maha lastud,» ägestub ta.
    Nii Kunda kui Paldiski sadama juhtide kinnitusel kahaneb määruse jõustudes sadamaid läbiv kaubavoog pooleni senisest.
    Paldiski lõunasadama direktor Valdo Heinla teatab, et määruse tõttu on kogu sadam ärevil. Paldiski lõunasadama kaudu on tänavu Eestist välja veetud 200 000 tihumeetrit metsamaterjali, tuleval aastal on plaanitud kogust kuni 50% võrra suurendada.
    Määrusest mõni päev tagasi esmakordselt kuulnud teede- ja sideministeeriumi asekantsleir Viktor Palmeti sõnul peab kõigil sadamatel olema võrdne õigus ettevõtlusega tegelda. «Kui ei saa määrusele arusaadavaid põhjendusi, esitame vastuväite,» lisab ta.
    Määrust põhjendas põllumajandusministeerium toidukauba sisse- ja väljaveo riikliku kontrolliga, mida ei suuda igas sadamas teha, edastab valitsuse pressiesindaja Marika Saarna-Siimann.
    Istungil tekitas määrus ministrites vastakaid arvamusi, aga jutt käis ikka toidukauba kontrolli vajadusest, meenutab ta. «Tõenäoliselt halvendab määrus eksportijate võimalusi,» möönab Siimann. Samas nõuab Euroopa Liit, et kontroll peab olema tehtud, lisab ta.
    Kunda sadama kaudu Jõgeva ja Virumaa talupidajate kasvatatud õlikultuuride Soome eksporti korraldava Kesk-Eesti õlikultuuride ühistu esimees Mart Tooming ei saa aru, miks peab takistama väljavedu. «Soome tahab võtta, aga Kundast ei tohi välja viia,» on ta hämmeldunud.
    Tänavu sügisel viidi Kunda sadama kaudu õlikultuure Soome 6000 tonni ehk 18 miljoni krooni eest. Kui talumehe autokoorem on kolm tonni, siis toob ta selle Virumaalt Kundasse, aga Muuga sadamasse enam viia ei jõua, nendib Aadu Nurmsalu.
    Paldiski lõunasadamale on kogu oma ekspordilootuse rajanud Eesti möödunud aasta suurim metsavaruja AS Mets ja Puu, mille omanik on kaubanduskontsern Thomesto Sverige. «Meie jaoks on see koshmaar,» sajatab firma logistik Hillar Väravas. «Kui määrus jõustub, oleme täiesti käpuli,» ohkab ta.
    Veidi õnnelikumas seisus on Stora kontserni kohalik firma Stora Forestry Balti OÜ. Lisaks Kunda ja Paldiski lõunasadamale on nad veidi ka Pärnu sadama kaudu puitu Eestist välja saatnud.
    Paldiski sadama laiendamine toimus puidufirmade krediidi abil. «Meil on õigus sadamalt investeeringud tagasi nõuda,» teatab Stora Forestry Balti ostujuht Ants Rand.
    Oleme investeerinud Paldiski sadama terminaali ehitusse üle 10 miljoni krooni ja seal töötab 24 meie inimest, toetab Hillar Väravas. Maakondades ei saa elu seisma jääda, leiab Läänemaa Dirhami sadama direktor Arder Väli. «Meil ehitatakse aga Tallinna linnriiki,» tõdeb ta.
    «Valitsust tuleb tümitada selle eest, et otsustatakse väära info põhjal, seega ei teadvustata määruse tähtsust majandusele,» lausub Väli.
    Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Toomas Kevvai kinnitusel on määruse vastuvõtmisega kiirustatud. Selle muutmine on päevade küsimus, lisab ta.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.