Võitis reformierakonna maksupoliitika

Seaduse menetlemist toetasid koonderakond, arengupartei ja KMÜ, vastu oli Isamaaliit ja reformierakond ning häältega 28 poolt/25 vastu langes eelnõu riigikogu menetlusest välja.

Ennekõike paneks see välisinvestorid palju halvemasse seisu, rääkis reformierakonna peasekretär Heiki Kranich. Seaduse kohaselt oleks mitteresidendi dividendid maksustatud kahekordselt. «Põhjenduseks oli, et Eesti riigil on õigus seda teha. Loomulikult on õigus, aga kui mõelda sellele järgnevale majanduspoliitilisele signaalile, tooks see niigi kahanevate investeeringute puhul Eestile vaieldamatult kahju,» sõnas Kranich, viidates välisminister Toomas Hendrik Ilvese kõnele, et Eesti liberaalne majanduspoliitika on see, mis on Eestit positiivsena kirjeldanud.

Kranichi sõnul oli eelnõus sätteid, mis oleks ettevõtluskliimat selgelt halvendanud, näiteks offshore'idele tehtavate väljamaksete 15% maksustamine. Sellest möödahiilimise võimalused on nii lihtsad, et lisaks negatiivsele signaalile ei oleks riigieelarve sellest mingit kasu saanud, lisas Kranich.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju kinnitas, et valitsus esitab seaduseelnõu uuesti riigikogule. Kranich märkis, et selles ta ei kahtlegi, kuid loodab, et kõikvõimalikud maksumuudatused leiavad koalitsiooni ja opositsiooni vahel konsensuse. Aga majanduskliima üldisele halvendamisele on häid põhjendusi raske välja mõelda, lisas Kranich.

Raju sõnul ei saa aga selles küsimuses reformi- ja koonderakonna vahel ühist arvamust olla.

Põhjus on selles, et Eestis toimub tõsine võitlus, milline kapital Eestisse tuleb, rääkis Raju. Ta lisas, et 1991--1992 ilmus must kapital, siis riskikapital ja nüüd, kui Eesti saab korraliku maailma riskireitingu, on oodata, et must raha asendub soliidsete ärimeestega. «Kes kelle huve praegu esindab, selles on küsimus,» märkis Raju.

Tema sõnul oli seaduse põhieesmärk kinni keerata kõige levinum maksupettus, raha väljaviimine offshore-tsoonide kaudu, kust jookseb välja tohutu raha ning saamata ei jää mitte ainult maksud, vaid ka investeeringud, sest siin maksuvabalt teenitu läheb Eestist välja.

Reformierakonna vastuseisu põhjendas Raju: «On teada, et mõned nendest firmadest on nii mõningaid poliitilisi jõude finantseerinud.»

«Kommentaar on äärmiselt halb,» kostis reformierakondlane, rahanduskomisjoni aseesimees Jürgen Ligi. Tema sõnul on küsimus selles, kas soovime investeeringuid või mitte. «Me võime väga tahta eelistada kodumaist kapitali ja teadmisi, aga kui neid vähe on, siis peame leppima Nõukogude Liidu mudeliga, kus omas rasvas elati,» lausus ta.

Tema sõnul tooks seadusemuudatus paarkümmend miljonit riigieelarvesse, viies samas ära mitusada miljonit investeeringuid ning sealt tulevaid makse.

Ligi seostas valitsuse seadusemuudatuse soovi eelseisva infrastruktuuri ettevõtete erastamisega: «Kui maksuvabastusi hakataks elimineerima, siis Merelaevanduse ajaks see põhja. Nii et eelistame kodumaist kapitali, laseme hinna alla ja siis pistame endale tasku.»