Shveits suures majanduskriisis

Shveits ei saa kuidagi üle majandusseisakust, mis kestab juba kuus aastat ja ka tänavuseks majanduskasvuks on lubatud ainult 0,6%. Shveitsi majandusminister Jean-Pascal Delamuraz loetleb neli põhjust, miks majanduskasv puudub.

Esiteks on riigi ekspordisuunitlusega majandus kannatanud seetõttu, et tema naabruses olevad Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid vähendavad rahaliidu nõuete täitmiseks investeeringuid. Teiseks on majandust mõjutanud liiga kaua tugevana püsinud Shveitsi frank. Kolmandaks on riigil tulnud lõivu maksta EList väljajäämise pärast. Neli aastat pärast hääletust, kus rahvas otsustas jääda Euroopa majanduspiirkonnast välja, on hakanud majandus tajuma isoleeritust. Ja neljandaks tuleks riigil tublisti oma majandust liberaliseerida ja muuta ettevõtlusmaksu, arvab minister.

Kevadel loodab Shveits alustada ELiga kahepoolseid läbirääkimisi majandussuhete üle. Üldises majanduse globaliseerumises tajuvad Shveitsi poliitikud, et sellise arengutendentsi vastu on isegi nii rikas riik jõuetu.

Riigi suurimaks probleemiks on kasvav tööpuudus, mis tänavu peaks hõlmama juba enam kui viis protsenti aktiivsest rahvastikust.

Majandusekspertide hinnangul peaks Shveitsi frank tänavu tugevnema veidi Saksa marga suhtes ja püsima USA dollari suhtes stabiilselt 1,3frangise kursiga. Samal ajal on inflatsioon viimaste aastakümnete madalaim ehk 0,8% aastas.

Prognooside kohaselt on oodata intresside ja aktsiaturu kerget tõusu. Eelmisel aastal tõusid aktsiakursid keskmiselt paarkümmend protsenti. Võrdluseks olgu öeldud, et Amsterdami börsil tõusid kursid 34%, Hongkongi ja Taiwani börsil 33% ning Frankfurdi börsil 26%. KL