Fosforiidi kaevandamisel pole mõtet Vastukaja 8. jaanuari Äripäeva artiklile «Fosforiidisõda jätkub».

TTÜ mäeinstituut ja Eesti TA keemia instituut on juba kaks aastat tagasi endale ja Eesti maavarade komisjonile selgeks teinud, et fosforiit pole maavara, kuna selle kaevandamine on mõttetult kallis. Kõige odavamalt ja suhteliselt ohutult saaks fosforiidi kätte Kunda-Aru tsemendilubjakivikarjääri alt, kus pool katendit on ära võetud. Fosforiidikontsentraadi (33% P2O5) maksumus tuleks umbes 300 USD/t. Sarnase fosforisisaldusega maak maksab maailmaturul ligikaudu 100 USD/t.

Kui testi fosfaatse toorme hind peaks 2,5--3 korda tõusma, jõutaks Põhja-Aafrikas ja mujal avada ridamisi uusi maardlaid, kus kaevandamine on tunduvalt lihtsam ja ei ole ka eriti keskkonnaohtlik. Kui kolleeg Robert Päsok Eesti majanduse instituudist fosforiidi kaevandamisest kirjutab, siis on see tema ja teda avaldava ajalehe asi. Kui akadeemik Lippmaa vastu vaidleb, siis see on tema huvides. Asjaolu, et TTÜ mäeinstituut ja Eesti maavarade komisjon vaidlusesse ei sekku, tuleb sellest, et kuulume nende spetsialistide hulka, kes ei pea väärikaks ega aega väärivaks tühja jahuda. Viimane puudutab ka Eesti energeetika säästliku arengu teemat.