Ministrid ajavad erinevat joont

Suuremat osa ministrite poolt esitatud teesidest, olgu siis valitsusautode AAA-numbrimärkide kaotamist või majandus-, põllumajandus- ning teede- ja sideministeeriumi ühendamist, on Siim Kallase sõnul arutatud valitsuses ka reformierakonna kuulumise ajal valitsuskoalitsiooni. Eksmajandusminister Andres Lipstoki sõnul esitas ta isiklikult ministeeriumide ühendamise ettepaneku valitsusele ja see peaks olema kirjas ka toonases stenogrammis. Kaks päeva tagasi esitas reformierakond selle ettepaneku riigikogule seaduseelnõuna.

Kolme ministri ja reformierakonna käitumise eripära on Siim Kallase sõnul selles, et reformierakond ei tekitanud kära ideedega, mis valitsuses välja surid. «Probleem, et poliitiline erakond ei saa valitsuses mängida eraldi mängu, oli korduvalt arutlusel,» meenutas Kallas.

Kolme ministri etteastet võrdles ta omaaegse rahvarinde stiiliga. «Nõukogude korra tingimustes oli see täiesti efektiivne taktika, oli vaja äratada tähelepanu ja ignoreerida reegleid,» lausus ta.

Ükski kolme ministri esitatud teesidest pole lahti kirjutatud ega põhjendatud, samuti ei arvestata juba varem tehtud ettepanekutega, kritiseeris Kallas.

Maaliidu fraktsiooni esimehe Andres Variku sõnul oleks valitsus pidanud enne väljapakutud ideid omavahel arutama ja teostamist väärivad ettepanekud välja sõeluma. «Ministrid on ikka seotud valitsusega, mitte lihtsalt isikud, kes tahavad mingis poliitilises rühmas silma paista,» ütles ta.

Variku sõnul peaks ministritel olema taipu, et näiteks riigikogu koosseisu vähendamine pole 1999. aastaks teostatav. Ebareaalselt ja liiga administratiivselt lähenesid Variku sõnul ministrid ka omavalitsusüksuste ühendamise ideele.

«Mind teeb murelikuks see, et kui nüüd läheb lahti kärarikas ja suuri inimhulki haarav haldusreform, siis sellega varjutatakse maareform,» on riigikogu liikme Uno Mereste sõnul omavalitsusüksuste reform täiesti valesti ajastatud.

Viis aastat kestnud maareformi jooksul on Mereste sõnul kõige optimistlikumate hinnangute järgi suudetud ära teha vaid 10 protsenti reformist. Eesti majanduslik areng ja rahvusvaheline maine sõltub Mereste sõnul maareformist, mitte seda varjutama kippuvast omavalitsusüksuste arvust. Välisajakirjanduses on sagenenud majanduspoliitikute murelikud avaldused maareformi pidurdumise kohta Eestis, väitis Mereste.