• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 22.01.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministrid ajavad erinevat joont

Siim Kallas süüdistab kolme ministrit populistlike avalduste tegemises

«Need ettepanekud on ju kõik väga poliitilised,» rõhutas Kallas. «See on pretsedenditu ja näitab, et tegelikult peaks peaminister kõnealused ministrid lahti laskma. Nad on teinud valitsuse naeruväärseks.»
«Niimoodi on seda küll väga raske tõlgendada,» oponeeris rahandusminister Mart Opmann. Kolme ministri ettepaneku üle vestles ta peaministriga vahetult enne Tiit Vähi sõitu Singapuri. «Ma sain peaministrist aru, et tegelikult oleks õige võtta tema neljandaks, siis oleks nelja mehe rakuke ja ei tea, keda siis peaks peaminister vallandama,» kommenteeris Opmann.
Majandusminister Jaak Leimanni sõnul on kogu poliitilise rakukese taga tema kui ökonomist, jurist Raivo Vare ja numbrite keelt valdav Mart Opmann, kes võrdlevad Eestit Bostoni ühe väikese ostujõuga kvartaliga, mida ei saa nii kallilt juhtida. «Vähi oli sellega nõus ja ütles, et ma oma teesid paberile paneksin, see ongi kogu rakuke,» sõnas Leimann.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suuremat osa ministrite poolt esitatud teesidest, olgu siis valitsusautode AAA-numbrimärkide kaotamist või majandus-, põllumajandus- ning teede- ja sideministeeriumi ühendamist, on Siim Kallase sõnul arutatud valitsuses ka reformierakonna kuulumise ajal valitsuskoalitsiooni. Eksmajandusminister Andres Lipstoki sõnul esitas ta isiklikult ministeeriumide ühendamise ettepaneku valitsusele ja see peaks olema kirjas ka toonases stenogrammis. Kaks päeva tagasi esitas reformierakond selle ettepaneku riigikogule seaduseelnõuna.
Kolme ministri ja reformierakonna käitumise eripära on Siim Kallase sõnul selles, et reformierakond ei tekitanud kära ideedega, mis valitsuses välja surid. «Probleem, et poliitiline erakond ei saa valitsuses mängida eraldi mängu, oli korduvalt arutlusel,» meenutas Kallas.
Kolme ministri etteastet võrdles ta omaaegse rahvarinde stiiliga. «Nõukogude korra tingimustes oli see täiesti efektiivne taktika, oli vaja äratada tähelepanu ja ignoreerida reegleid,» lausus ta.
Ükski kolme ministri esitatud teesidest pole lahti kirjutatud ega põhjendatud, samuti ei arvestata juba varem tehtud ettepanekutega, kritiseeris Kallas.
Maaliidu fraktsiooni esimehe Andres Variku sõnul oleks valitsus pidanud enne väljapakutud ideid omavahel arutama ja teostamist väärivad ettepanekud välja sõeluma. «Ministrid on ikka seotud valitsusega, mitte lihtsalt isikud, kes tahavad mingis poliitilises rühmas silma paista,» ütles ta.
Variku sõnul peaks ministritel olema taipu, et näiteks riigikogu koosseisu vähendamine pole 1999. aastaks teostatav. Ebareaalselt ja liiga administratiivselt lähenesid Variku sõnul ministrid ka omavalitsusüksuste ühendamise ideele.
«Mind teeb murelikuks see, et kui nüüd läheb lahti kärarikas ja suuri inimhulki haarav haldusreform, siis sellega varjutatakse maareform,» on riigikogu liikme Uno Mereste sõnul omavalitsusüksuste reform täiesti valesti ajastatud.
Viis aastat kestnud maareformi jooksul on Mereste sõnul kõige optimistlikumate hinnangute järgi suudetud ära teha vaid 10 protsenti reformist. Eesti majanduslik areng ja rahvusvaheline maine sõltub Mereste sõnul maareformist, mitte seda varjutama kippuvast omavalitsusüksuste arvust. Välisajakirjanduses on sagenenud majanduspoliitikute murelikud avaldused maareformi pidurdumise kohta Eestis, väitis Mereste.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Praegu on meie põhiline ülesanne panna omavalitsused maareformi lõpule viima ja pärast seda võiks hakata neid suurejooneliselt reformima,» lausus ta.
Majandusminister Jaak Leimann tunnistas, et reformid on pooleli ja ta tõstis samuti esile seiskunud maareformi, elamu- ja valitsusreformi.
«Kui parteide põhikirjas poleks tingimust, et võib kuuluda vaid ühte parteisse, sobiks mina mitmesse parteisse,» ütles Leimann. «Ma leiaks oma ideedele enamikust parteidest toetajaid.»
«Meil on kaks kuud aega ideesid selekteerida ja esimene koht, kus nad peaksid saama selgema numbrilise väljenduse ajateljel, on 1998. aasta riigieelarve,» teatas Mart Opmann. Ta kinnitas, et kolme ministri esitatud ideed on reaalsed, mitte populistlikud.
Välisminister Toomas Hendrik Ilves sõnas, et prioriteete on natuke ennatlik paika panna. Valitsus hakkab ettepanekuid arutama järgmisel nädalal.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele