- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalakvoodi miljonid Põlulasse
Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluva kalakapitali vastne nõukogu esimees Robert Aps selgitab, et kalakapital teenib enamuse oma rahast Euroopa Liidule müüdud kalakvootide arvelt.
Lisaks saadakse kopsakas summa kalameestele püügilubade müümisest. 1997. aastal käsutab kalakapital 22,5 miljonit krooni.
Juba kolmandat aastat on kalakapitali nõukogu otsustanud valdava osa oma eelarvest kulutada Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuse väljaehitamiseks, mis on kavandatud Eesti lõhe taastootmise baasiks.
Suured investeeringud paistavad silma ka võhikule: haudejaama võib tema puhtuselt võrrelda sünnitusmajaga, puhastes kalatiikides voolab allikavesi, õppekeskuse külalistetoad ei jää maha ka kõrgetärnilistest hotellitubadest.
«Minul on Põlula ainuke koht, kus õpilastele midagi näidata on,» kiidab Eesti merehariduskeskuse õppejõd Anu Herman soomlaste projekti järgi tehtud kasvatust.
Vaatamata kallite lõhevarude taastootmise hiilgavale tulevikule ei jaga kalakapitali seisukohti mitmed kalatööstused.
Töötlevaid tööstusi liitva Eesti kalaliidu tegevdirektor Tiit Lillipuu möönab, et nende liidus on kalakapitali raha suunamist korduvalt arutatud. «See pole kalatöötlejate huvides,» kommenteerib ta Põlulasse paigutatud raha hulka.
Lillipuu sõnul on palju vajalikum kulutada raha kalandusalaste seaduste ja standardite väljatöötamiseks, mille puudumine tööstuste arengul juba praegu jalus seisab. «Kalatöötlejatena arvame, et võiks olla ka üks riiklik institutsioon, mis kureeriks kalatööstust ja kuhu me saaks oma probleemidega pöörduda,» arutleb ta.
Lillipuu on kindel, et Eesti müüs oma tänavused räime- ja kilukvoodid ELile maha liiga kergekäeliselt, jättes hindamata, kui palju vajavad kala meie endi tööstused.
Tema väitel on tööstustele sellel aastal vajaminevad püügimahud kokkuliitmisel, kuid juba praegu võib öelda, et Eestile jäänud räime- ja kilukvoodid ei kata kalatööstuste tegelikku vajadust.
«Põlula on suhteliselt kaheldava väärtusega projekt,» möönab Lillipuu.
Hetkel kuum
Peale kalaliidu seab räime ja kilu püügikvootide müümise ELile küsimärgi alla ka OÜ Viru Rand infojuht Lilian Niitsoo, kelle sõnul ei ole kaluritel huvi püüda rohkem lõhet, vaid hoopis traditsioonilist kilu ja räime.
Robert Aps pareerib kalatööstuste süüdistused lihtsalt, öeldes, et senini pole tööstused kalakapitalile maksnud ega saa seega ka raha suunamisest osa võtta.
Samas tunnistab Aps, et sellel aastal lõpevad investeeringud Põlulasse ja siis tuleb leida mõni muu huvipakkuv projekt, mida finantseerida.
Ta on nõus järeldusega, et kalakapitali käsutada olevate kümnete miljonite kroonide jagamisega võib tekkida 1998. aastal probleeme. «Tahaks arendada koostööd ka kalatööstustega, kuid kahjuks pole sobivaid projekte,» lausub ta.
Ainsa huvitava mõttevälgatusena, kuhu suuri summasid investeerida saaks, nimetab Aps kalurite huvi luua Tallinnasse kalaoksjoni tarvis suur müügihall, kus kalameeste püütu teiste poolt siis maha müüdaks.
Kuna ka see projekt on veel kaugel konkreetsusest, otsib kalakapital edasi ideid raha kulutamiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele