Kalakvoodi miljonid Põlulasse

Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluva kalakapitali vastne nõukogu esimees Robert Aps selgitab, et kalakapital teenib enamuse oma rahast Euroopa Liidule müüdud kalakvootide arvelt.

Lisaks saadakse kopsakas summa kalameestele püügilubade müümisest. 1997. aastal käsutab kalakapital 22,5 miljonit krooni.

Juba kolmandat aastat on kalakapitali nõukogu otsustanud valdava osa oma eelarvest kulutada Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuse väljaehitamiseks, mis on kavandatud Eesti lõhe taastootmise baasiks.

Suured investeeringud paistavad silma ka võhikule: haudejaama võib tema puhtuselt võrrelda sünnitusmajaga, puhastes kalatiikides voolab allikavesi, õppekeskuse külalistetoad ei jää maha ka kõrgetärnilistest hotellitubadest.

«Minul on Põlula ainuke koht, kus õpilastele midagi näidata on,» kiidab Eesti merehariduskeskuse õppejõd Anu Herman soomlaste projekti järgi tehtud kasvatust.

Vaatamata kallite lõhevarude taastootmise hiilgavale tulevikule ei jaga kalakapitali seisukohti mitmed kalatööstused.

Töötlevaid tööstusi liitva Eesti kalaliidu tegevdirektor Tiit Lillipuu möönab, et nende liidus on kalakapitali raha suunamist korduvalt arutatud. «See pole kalatöötlejate huvides,» kommenteerib ta Põlulasse paigutatud raha hulka.

Lillipuu sõnul on palju vajalikum kulutada raha kalandusalaste seaduste ja standardite väljatöötamiseks, mille puudumine tööstuste arengul juba praegu jalus seisab. «Kalatöötlejatena arvame, et võiks olla ka üks riiklik institutsioon, mis kureeriks kalatööstust ja kuhu me saaks oma probleemidega pöörduda,» arutleb ta.

Lillipuu on kindel, et Eesti müüs oma tänavused räime- ja kilukvoodid ELile maha liiga kergekäeliselt, jättes hindamata, kui palju vajavad kala meie endi tööstused.

Tema väitel on tööstustele sellel aastal vajaminevad püügimahud kokkuliitmisel, kuid juba praegu võib öelda, et Eestile jäänud räime- ja kilukvoodid ei kata kalatööstuste tegelikku vajadust.

«Põlula on suhteliselt kaheldava väärtusega projekt,» möönab Lillipuu.

Peale kalaliidu seab räime ja kilu püügikvootide müümise ELile küsimärgi alla ka OÜ Viru Rand infojuht Lilian Niitsoo, kelle sõnul ei ole kaluritel huvi püüda rohkem lõhet, vaid hoopis traditsioonilist kilu ja räime.

Robert Aps pareerib kalatööstuste süüdistused lihtsalt, öeldes, et senini pole tööstused kalakapitalile maksnud ega saa seega ka raha suunamisest osa võtta.

Samas tunnistab Aps, et sellel aastal lõpevad investeeringud Põlulasse ja siis tuleb leida mõni muu huvipakkuv projekt, mida finantseerida.

Ta on nõus järeldusega, et kalakapitali käsutada olevate kümnete miljonite kroonide jagamisega võib tekkida 1998. aastal probleeme. «Tahaks arendada koostööd ka kalatööstustega, kuid kahjuks pole sobivaid projekte,» lausub ta.

Ainsa huvitava mõttevälgatusena, kuhu suuri summasid investeerida saaks, nimetab Aps kalurite huvi luua Tallinnasse kalaoksjoni tarvis suur müügihall, kus kalameeste püütu teiste poolt siis maha müüdaks.

Kuna ka see projekt on veel kaugel konkreetsusest, otsib kalakapital edasi ideid raha kulutamiseks.