Võlgu maksev majandus

Eesti suursaadik Londonis, nimi pole praegu tähtis, seab end valmis tähtsaks kohtumiseks. Käed veidi värisevad, krae vahelt tõuseb higiauru. Prillidelt veepiisku pühkides sõrmitseb saadik kaugelt ja kõrgelt tulnud sõnumit oma kirjutuslaual. Veel soojust õhkav faks, mille sisu tuleb edastada Inglise Panga juhtidele, sunnib saadikut enne takso peale minekut tualetti külastama. Hirm Londoni City pankurite nägusid näha pitsitab kõhus nagu omal ajal enne ülikooli eksamit.

Uudishimulik lugeja tahab heita pilku faksile. Palun väga. Paberil seisab: «Saadikule Londonis. Eesti Vabariigi valitsus otsustas oma eilsel istungil, et 1927. aasta rahandus- ja pangandusreformi katteks võetud laenu obligatsioonid kuuluvad kompenseerimisele EVPde eest. Edastage see sõnum Inglise Pangale ja seletage seal EVP olemust. Peaminister.» Nali? Ei, karm tegelikkus juhul, kui Eesti võtab enda kanda kõigi 1940. aastast jäänud kohustuste tasumise.

Kahekümnendate aastate alguses oli Eesti tuntavas majanduskriisis. Riik emiteeris raha pidevalt juurde, kuid oli ikkagi suurtes välis- ja sisevõlgades. Marga kurss langes. Tööstusettevõtted otsisid uues olukorras meeleheitlikult oma kohta päikese all ja laenasid Eesti Pangalt suuri summasid. Valitsus leidis, et tuleb teha rahandussüsteemi reform, mille jaoks peab välismaalt laenu nõutama.