Kuidas saab kõige paremini tagada töötajate lojaalsust?

- See on keeruline küsimus ja seotud motivatsiooniga. Esiteks on oluline informatsioon. Kui asutus ei anna töötajale informatsiooni, siis pole see asutus töötajale oma. Teiseks on osalemine otsustamisel. Mida rohkem saab töötaja otsustamisel kaasa rääkida, seda lojaalsem ta on. Kolmandaks võib märkida, et infoühiskonnas pole profid asutusele enam nii lojaalsed kui tööstusühiskonnas. Infoühiskonnas on profid lojaalsed veel suurematele proffidele ja kuulavad neid ning liiguvad vabalt ühest asutusest teise.

- Tahes-tahtmata peab ütlema, et üks tegija on siiski raha. Asutus ja selle juht peab lojaalsust oma töötajatelt ka nõudma. Kergem on seda teha siis, kui üheks hoovaks on väärikas palk. Siis on tingimusi palju kergem esitada, kuna lihtsalt ollakse turul tegija ja konkurentsivõimeline.

Teine tegur võiks olla asutuse spetsiifika. Ilmselt ei ole omavahel võrreldavad advokaadibüroos, kinnisvarabüroos, koolis ja raamatukogus vajaliku lojaalsuse tase. Mõnes asutuses on vajalik töötajate suurem lojaalsus kui teises.

Kolmandaks teguriks on asutuse mikrokliima -- see kas kutsub lojaalsusele või pärsib seda. Kui osa töötajaid võtab asutust kui ainult palga saamise kohta ja neid sellega muud midagi ei seo, siis pole erilist lojaalsust mõtet tahta.

Ilmselt on need tegurid kõik omavahel seotud, seejuures pole tegemist nende aritmeetilise summaga. Kui kõik kolm on tagatud, siis nad võimendavad üksteist.