29. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Ukraina-kaup lõpetab oma teekonna Venemaal

Ligi kuuesaja miljoni krooni suurused käärid ekspordistatistikas ilmnevad Eesti ja Ukraina statistikaametite eelmise aasta andmete võrdlemisel. Väited Eesti ekspordi suurenemisest Ukrainasse võivad seega olla liialdus, tunnistab piimaliidu direktor Rein Reisson. Tema hinnangul läheb suur osa Ukrainasse transiidina deklareeritud kaubast Venemaale, kuna nii avaneb paljudel ettevõtjatel võimalus tülikatest Venemaa topelttollidest mööda hiilida.

Eesti majandusesindaja Kiievis Lembit Luht kinnitab, et Eesti kaup võib Ukraina kaudu Venemaale jõuda, kuna Eestil on sõlmitud Ukrainaga vabakaubandusleping.

«Sellist suurt erinevust statistilistes andmetes ei saa teistmoodi seletada,» möönab ka Koidu Talli majandusministeeriumist. Tema sõnul kasutavad paljud firmad nn Ukraina teed Vene turule minekuks.

Eesti-Ukraina kaubanduskeskuse kommertsdirektori Herki Tombergi väitel olid Eesti ja Ukraina tollistatistikas erinevused ka 1995. aastal, kuid seda vaid tühisel määral.

Keskühistu Eesti Piim tegevdirektor Jaan Mutli leiab, et põhjus, miks osa kaupa läbi Ukraina Venemaale liigub, on see, et Eesti kaup on Venemaal väga populaarne. Tema sõnul mäletavad venelased veel hästi Eesti kaupu ja kuna venelased on väga konservatiivsed, eelistavad nad ka täna Eesti kaupa lääne omale.

Mutli sõnul oleks hea, kui Eesti ja Venemaa vahel kehtestataks samuti vabakaubandusleping. Vabakaubandusleping Venemaaga võimaldaks Eesti kaupa müüa nii viie miljoni elanikuga Peterburis kui kümne miljoni elanikuga Moskvas.

Venemaa Tallinna saatkonna majandusesindaja Tatjana Sovenkova ütleb, et ta pole midagi kuulnud sellest, et Ukrainasse deklareeritud Eesti kaup jõuaks Venemaale. Tema sõnul võis Venemaal viimati kehtinud kriminaalkoodeksi järgi karistada neid firmasid, kes sellisel viisil tegelesid salakaubandusega. Käesolevast aastast kehtima hakanud kriminaalkoodeksit pole Vene saatkonnas jõutud veel piisava põhjalikkusega uurida.

Jaan Mutli sõnul hakkas Venemaal möödunud aasta keskpaigast kehtima kord, mille kohaselt transiitkaubad liiguvad osaliselt relvastatud konvoi saatel, täpselt nagu Lätis. Sellele vaatamata jõuab Eesti kaup tollivabalt Venemaale, arvatavasti ringiga läbi Ukraina, lisab ta.

Ühe Eesti majanduseksperdi sõnul on Venemaa kehtestatud topelttollid eriti kahjulikud Venemaale endale, kuna nende tarbijad peavad kinni maksma Eesti kauba pika teekonna läbi Ukraina.

Tatjana Sovenkova sõnul on Venemaa kehtestanud Eestiga kauplemisel topelttollid, kuna riigid pole sõlminud vastastikuseid majandusalaseid kokkuleppeid. Sovenkova ei osanud öelda, miks pole Eestiga seni vabakaubanduslepingut sõlmitud.

Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO hiljutisel kongressil Singapuris jõudsid 121 maailma riiki järeldusele, et vabakaubandusele tuleb igal pool maailmas avada roheline tee. Eesti välisministeeriumi andmetel on tõenäoline, et Eesti liitub WTOga veel käesoleval aastal. Ka Venemaa pürib WTO liikmeks.

Tänaseni pole vabakaubanduse eelistest aru saanud Venemaa väliskaubandusministeeriumi ametnikud, kes pole Eesti korduvatele ettepanekutele vaatamata soovinud Eestiga kauplemisel enamsoodustuslepingut sõlmida.

Vene poliitikute jäärapäisus ratsutab kõigi Vene kodanike seljas, kel tuleb Eesti kauba eest tunduvalt kõrgemat hinda maksta, sest Eesti kaupmehed on sunnitud kõverteid kasutama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum