• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,56
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,02%8 824,56
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 31.01.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Import kasvas ekspordist kümnendiku võrra kiiremini

Eelmisel aastal suurenes Eesti väliskaubandusdefitsiit 1995. aastaga võrreldes 1,6 korda, kusjuures kaupade sissevedu kasvas väljaveost ligi kümnendiku kiiremini.
Tollistatistika andmeil suurenes kaupade väljavedu 1996. a 1,3 korda, jõudes 20 miljardi kroonini. Sissevedu suurenes 1,2 korda ja jõudis 40,5 miljardi kroonini.
Et kaupade import suurenes ekspordist kiiremini, on pikemas perspektiivis Eesti majandusele kahjulik, kuid täpsemaid kommentaare ei soovi keskpank enne möödunud aasta väliskaubanduse analüüsi lõpetamist avaldada, lausus Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell.

Artikkel jätkub pärast reklaami

TTÜ majandusteaduskonna dekaan Alari Purju ütles, et Eesti negatiivne kaubandusbilanss näitab, et müüt, nagu oleks kaubandusdefitsiit põhjustatud eelkõige siia toodavast tehnoloogiast, mis võimaldaks Eestis hakata tulevikus eksporttoodangut tootma, ei vasta tõele. Ta lisas, et samal ajal on Eestis süvenemas tendents, et suurenenud sisemaise ostujõu tõttu ostetakse importkaupu rohkem.
Kui Eesti Panga prognoosi järgi on tänavu kaupade impordi-ekspordi kasv võrdne, siis Purju lausus, et ilmselt suureneb ka sel aastal import kiiremini kui eksport.
«Ekspordi kasvuks peaks riik aitama kõrvaldada eelkõige tehnilised takistused,» märkis ta. Purju tõi näite meie lihatööstuse ekspordist ELi, kus tootjad pole suutnud ELi kvoote täita selle tõttu, et neil puudub vastav sertifikaat. ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele