Import kasvas ekspordist kümnendiku võrra kiiremini

Eelmisel aastal suurenes Eesti väliskaubandusdefitsiit 1995. aastaga võrreldes 1,6 korda, kusjuures kaupade sissevedu kasvas väljaveost ligi kümnendiku kiiremini.

Tollistatistika andmeil suurenes kaupade väljavedu 1996. a 1,3 korda, jõudes 20 miljardi kroonini. Sissevedu suurenes 1,2 korda ja jõudis 40,5 miljardi kroonini.

Et kaupade import suurenes ekspordist kiiremini, on pikemas perspektiivis Eesti majandusele kahjulik, kuid täpsemaid kommentaare ei soovi keskpank enne möödunud aasta väliskaubanduse analüüsi lõpetamist avaldada, lausus Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell.

TTÜ majandusteaduskonna dekaan Alari Purju ütles, et Eesti negatiivne kaubandusbilanss näitab, et müüt, nagu oleks kaubandusdefitsiit põhjustatud eelkõige siia toodavast tehnoloogiast, mis võimaldaks Eestis hakata tulevikus eksporttoodangut tootma, ei vasta tõele. Ta lisas, et samal ajal on Eestis süvenemas tendents, et suurenenud sisemaise ostujõu tõttu ostetakse importkaupu rohkem.

Kui Eesti Panga prognoosi järgi on tänavu kaupade impordi-ekspordi kasv võrdne, siis Purju lausus, et ilmselt suureneb ka sel aastal import kiiremini kui eksport.

«Ekspordi kasvuks peaks riik aitama kõrvaldada eelkõige tehnilised takistused,» märkis ta. Purju tõi näite meie lihatööstuse ekspordist ELi, kus tootjad pole suutnud ELi kvoote täita selle tõttu, et neil puudub vastav sertifikaat. ÄP