- OMX Baltic−0,32%319,25
- OMX Riga0,89%979,81
- OMX Tallinn−0,16%2 229,44
- OMX Vilnius−0,48%1 506,06
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 100−0,72%10 465,37
- Nikkei 225−0,92%70 035,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,7
- OMX Baltic−0,32%319,25
- OMX Riga0,89%979,81
- OMX Tallinn−0,16%2 229,44
- OMX Vilnius−0,48%1 506,06
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,49%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 100−0,72%10 465,37
- Nikkei 225−0,92%70 035,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti jalatsivabrikud toodavad välismaale
Eestis on telefoniraamatu järgi mitukümmend jalatsitööstust. Osa neist on tegevuse lõpetanud ja mõned ei tooda enam jalatseid. Valmis jalatseid teeb aga vähem kui kümme ettevõtet. Suurem osa end jalatsitööstuseks tituleerivaist firmadest valmistab allhanketööna mõnd jalatsi detaili, millest mingis teises riigis king või saabas kokku pannakse.
Eesti suurim jalatsivabrik on Tartus asuv AS Samelin. Firma turustab Eestis vaid 5% oma toodangust, mistõttu pole ka tema kaubamärk Eesti tarbijate hulgas sama tuntud kui näiteks Baltika Baltmani ülikonnad või Sangari Casual Glam'i silti kandvad teksased ja särgid.
«Meie suusasaabast kasutavad Eesti tuntumad suusasportlased võrdselt kuulsate lääne firmade saabastega,» kinnitab ASi Samelin tegevdirektor Leida Kikka. Tema sõnul ekspordib Samelin 95% oma toodangust põhiliselt Itaaliasse ja Norrasse.
Väikesed jalatsitööstused on spetsialiseerunud mingile kindlale tootele ja valmistavad neid vastavalt tellimustele. Näiteks toodab AS Kamilla balletisusse ja varvaskingi, AS Vox sõjaväele ja turvafirmadele poolsaapaid, AS Leokon valmistab vaid toasusse jne.
Ettevõtete ümberstruktureerimise käigus sai Tartu naha- ja jalatsikombinaadi Võru tsehhist RAS Võru Jalats, mille aktsiad ostis 1993. aasta lõpus oma töötajatest moodustatud AS Abris.
«Hiljuti tasusime erastamisagentuurile veel viimase võlajupi,» märgib ASi Abris juhatuse esimees Väino Palo. Tema sõnul oli Abris esimesi erafirmasid Lõuna-Eestis, kes riigilt ka ettevõttealuse maa välja ostis.
Võrus tegutsev Abris valmistab põhiliselt meeste tänavakingi, saapaid ja susse, naiste tänavakingi ning matkakingi kõigile, soole ning eale vaatamata. Tootmisjääkidest tehakse beebipapusid ja surnususse. Möödunud aastal valmistati Võrus 46 000 paari jalatseid.
«Umbes poole oma toodangust ekspordime Kanadasse, Soome ja Rootsi,» märgib Väino Palo. Võru kingavabriku toodete headust ei unusta linna väliskülalistele rõhutada ka linnapea Harri Treial.
«Ega meil siin peale töö ja kohapeal välja mõeldud mudelite midagi kodumaist olegi,» nendib Palo. Taldade valamiseks kasutatav tooraine ostetakse Saksa suurkontsernilt Bayer, liimtallad tarnitakse peamiselt Soomest, pealisnahka on ostetud Egiptusest, Lätist ja väikeses koguses ka Eestist.
121 töötajaga jalatsivabrik loodab selle aastal saada puhaskasumit üle 200 000 krooni.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele