Standard tahab börsile

«Suund börsile minekuks on nüüd võetud,» kommenteeris Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi.

Veskimägi sõnul ei ole aktsionäride üldkoosoleku toimumise aega veel määratud. Enne börsile minemist peab audiitor kinnitama Standardi eelmise aasta majandustulemused, lisas ta.

Standardi juhatus korraldab Veskimägi ütlusel aktsiate börsile viimiseks sobiva väärtpaberivahendajast usaldusisiku leidmiseks vähempakkumiskonkursi pärast aktsionäride üldkoosoleku otsust.

Esmapilgul tundub Standardi aktsia huvipakkuv, kuigi ettevõtte kohta ei ole veel ei majandustulemusi ega finantsanalüüsi, lausus Margus Uudam HF Arenduse ASist. Tema kinnitusel huvituvad investorid Tallinna väärtpaberibörsil praegu igast uuest ettevõttest.

Uudami väitel on aga oluline, millise osaga ettevõtte aktsiatest saab börsil vabalt kaubelda. Kaubeldavate aktsiate turuväärtus alla 10 miljoni krooni börsile huvi ei paku, ütles ta. «Väike aktsia-te hulk lööks hinna põhjendamatult üles ja tekitaks likviidsusprobleemi,» selgitas Uudam.

Turul oodatakse praegu uusi ettevõtteid ja Standardi aktsiatega kauplemine võib vähemalt esialgu päris elavaks minna, kinnitas ka Äripäeva väärtpaberianalüütik Toomas Truuverk. Samuti on tema sõnul eelduseks Standardi aktsiakapitali ning aktsionäride arvu suurendamine.

Äripäevale teadaolevat informatsiooni hinnates eeldas Truuverk Standardi aktsia hinna tõusu pärast börsil noteerimist vähemalt viiekordseks nominaaliga võrreldes. Standardi aktsia nominaalväärtus on 10 krooni.

Börsil noteerimise alguseks peab vastavalt väärtpaberite noteerimisnõudele olema vähemalt neljandik ettevõtte aktsiatest vabalt võõrandatavad. Börsi lisanimekirjas noteerimise eelduseks peab aktsiaseltsi omakapital olema vähemalt 10 miljonit krooni ja aktsiad jaotuma vähemalt 100 investori vahel.

Enn Veskimägi sõnutsi on Standardil praeguse 920 000- kroonise aktsiakapitali suurendamine planeeritud eelmiste aastate jaotamata kasumi arvelt. Aktsiakapitali võib tõsta viieteist miljoni kroonini, kuid peab kaaluma selle optimaalset suurust, ütles ta.

Investorite arvu suurendamiseks on Veskimägi sõnul kaks võimalust -- kas loobub keegi Standardi senistest aktsionäridest oma osalusest või loobuvad kõik mingist osast. «Börsile viimise nimel tuleb ilmselt kõigil mingi tükk osalusest loovutada,» lisas Veskimägi.

Standardi aktsiakapital on jaotunud viie Eesti eraisiku ja Põhjamaade investeerimisfondi Baltic Investment Fund vahel.

Ma arvan, et Standardi aktsia börsile mineku tingis Baltic Investment Fundi tugev surve alates fondi lisandumisest ettevõtte omanike ringi, kuna börsile viimata ei tule aktsia tegelik hind iial välja, lausus Tallinna mööblitootja, ASi Tarmel nõukogu esimees Aare Paloots.

Äripäeva andmetel teised Eesti suuremad mööblitootjad praegu börsile minekut tõsiselt ei plaani.

Lõuna-Eesti suurima mööblitootja, ASi Tarmeko peadirektor Olev Nigul ütles, et börsile minekust ei saa mõtlema hakata enne, kui riigile kuuluv kolmandik ettevõtte aktsiatest on erastatud.

Selle aasta märtsis lõpeb Standardil kolmeaastane tööhõive- ja investeeringute kohustus erastamisagentuuri ees. Standard erastati 1994. aastal 13,5 miljoni krooni eest.