Iga vähegi endast lugupidava firmaomaniku pea haub plaani ennast proovile panna ja marjamaale pääseda, kus ootavad ees nobedanäpulised maaklerid ja hõõguvasilmsed investorid. Marjamaa nimi on Börs ja see on vaid valitutele.
Äripäeva arvates näitab ettevõtte aktsiate noteerimine börsil firma edukust ning on igati tervitatav. Tervitatav on ettevõtte aktsiate jõudmine vabaturulegi.
Ettevõtte väärtpaberite noteerimine Tallinna väärtpaberibörsi põhi- või lisanimekirjas kohustab omanikke suurt tähelepanu pöörama firma majandustegevusele. Finantsaruanded peavad olema auditeeritud rahvusvahelisi tavasid järgides. See ei sobi kindlasti kokku sooviga liiga riskantsetesse projektidesse sukelduda. Miinipildujasõbralikel teehöövlifirmadel ja teistel sedasorti äriplaanidele rajatud ettevõtetel pole börsile asja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ebaõnnestumisi tuleb kindlasti ette börsinimekirja ettevõtetelgi ning see kajastub tõenäoliselt aktsia hinna langemises. Ebaõnnestumiste hulka ei tule siinkohal sugugi lugeda ainult rahalisi möödapanemisi, asjatundjate hulgas võib mõju avaldada ka näiteks firma finantsjuhi vallandamine. Endise taseme saavutamine ehk usalduse taastamine võib seejuures üsna vaevaliselt minna.
Lisaks numbrite korrektsele kokkulöömisele firma raamatupidamises on kohustus need ka avalikult teatavaks teha. See suurendab firma usaldusväärsust investorite silmis veelgi. Majandustulemuste ja -prognooside avalikustamise tasuks on avalikkuse pidev tähelepanu. Kõikidest väljaöeldud numbritest tehakse uudis ning firma nimi on teabekanalites ?kuumal kohal?. Lisaks on veel aktsiakõver iga päev lehes.
Kasu saavad avalikustamisest lõigata ka vabaturu ettevõtted, ehkki see nõue nende kohta ei kehti. Massimeedia haarab nendegi numbritest meelsasti kinni. Asjassepühendamata uudisetarbija jaoks pole ju vahet, mis sorti nimekirja kaudu ettevõte börsiga seotud on.
Teisalt tundub Äripäevale, et endast soovitakse jätta liiga hea mulje, mis lõhnab bluffimise järele. Seda ?lastehaigust? on tabavalt iseloomustanud Ardo Hansson, kelle hinnangu kohaselt on Eesti firmade tänavused kasumiprognoosid rajatud järgmisele loogikale: Eesti SKT jooksvates hindades kasvab 20?25 protsenti, meie haru aga kasvab kiiremini kui majandus tervikuna ja meie firma kasvab veel kiiremini kui haru tervikuna. Eriti iseloomulik on selline enesekindlus pangandusele, tähendab just börsi põhinimekirja ettevõtetele. Teatud reservatsiooniga suhtumine ei ole siinkohal ilmselt liiast. Tootmisettevõtted on aga tavaliselt tagasihoidlikumad ning pakuvad pigem alla kui üle.
Aktsia hinna kujunemine annab parima hinnangu ettevõtte tegevusele ning on firmajuhi jaoks väärtuslik tagasiside. Aktsiaemissioon annab aga soodsa võimaluse lisakapitali hankida. Börsile pürgimise tõukejõuks võib olla muidugi ka lihtsalt soov kuulsaks ja rikkaks saada. Pole seegi paha, kui eesmärgi nimel viitsitakse nii palju vaeva näha.
Toimetuse arvates on mullu tegevust alustanud väärtpaberibörs käivitanud Eesti ettevõtluses omamoodi edasipüüdlikkuse püramiidi. Selle tipus terendab börsi põhinimekiri, kuhu praegu kuulub kuus firmat. Lisanimekirjas olijad püüdlevad põhinimekirja, vabaturul olijad vähemasti lisanimekirja, tavaettevõtted vähemasti vabaturulegi, kuhu pääsemiseks on vaja maaklerites piisavat huvi äratada. Paljud kohkuvad sellel teel tagasi ning kõik ei pääse mõistagi marjamaale, aga sinna püüdes korrastavad ettevõtted meie majanduselu märkimisväärselt.