Merelaevandus võttis enne erastamist lisakohustusi

Eesti Merelaevandus saab lepingu kohaselt kasutada olümpiasümboolikat ja nimetust Eesti olümpiakomitee peasponsor.

Otsuse toetada olümpiakomiteed tegi Eesti Merelaevanduse nõukogu, rääkis Merelaevanduse juhatuse esimees Toivo Ninnas. Ta selgitas, et ühe miljoni kroonine toetusleping on Merelaevandusele hea enesereklaami võimalus.

Tema väitel ei ole leping ettevõtte erastamist silmas pidades siduv. «Uuel omanikul on võimalus lepingu tingimusi muuta, praegu teeme vaid esimese sissemakse, mis on väga väike osa,» lausus Ninnas. «Aga ma loodan väga, et uus omanik, kes ta ka ei ole, lepingu tähtsust mõistab,» lisas ta.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet oli hämmastunud, et erastamise tõttu tema haldusalasse kuuluv ettevõte Eesti Merelaevandus võttis sponsorlepinguga miljonikroonise kohustuse agentuuri teadmata. «Seadus ütleb, et kõik varaga seotud tehingud tuleb kooskõlastada. Selge see, et seaduseandja ei pidanud silmas viiekrooniseid tehinguid, aga miljon krooni on tase, mis eeldab meiega kooskõlastust,» nentis Sarnet. Kindlasti saadame Merelaevandusele järelepärimise võetud kohustuste kohta, lisas Sarnet.

Lähiajal liituvad 2000. aasta Sydney olümpiaprojektiga veel neli peasponsorit, kelle panus on samuti miljon krooni, rääkis olümpiakomitee asepresident Tiit Nuudi. «Need on suured Eesti firmad, kelle nimes on Eesti, nagu näiteks Eesti Mobiiltelefon,» täpsustas ta. Nuudi väitel riigiettevõtteid ei kaasata, et vältida maksumaksja nurinat.

Nuudi kinnitusel on uue olümpiaprogrammi peaülesanne parandada spordi ja olümpialiikumise mainet. Eelmisel suvel toimunud Atlanta olümpiamängude eelse projekti raha läks valdavalt olümplaste sportlikule ettevalmistusele. «Enam olümpiakomitee raha sinna suunama ei hakka, küll aga maksame tulemuse eest,» tähendas Nuudi. Atlanta-96 sponsorprojektiga toetas olümpiakomitee tippsportlasi ligi 6 miljoni krooniga.