Hinnaline aare merepõhjas
La Capitana Jesus Maria oli 1653. aastal teel kulla, hõbeda ja muude väärisesemetega Peruust El Callaost Panamasse Pericosse. Kursilt eksimise tõttu sõitis galeoon karile. Kohe pärast laeva uppumist õnnestus hinnalisest lastist päästa ainult kümnendik.
Laevahukust pääsenud kapten oli galeooni asukoha küllalt täpselt kirja pannud, mistõttu võib arvata, et enam kui 300 aasta jooksul on seda tulutult otsimas käinud väga palju seikluseotsijaid. Muuseas on ?veitsis säilinud ka laeva lasti täpne nimekiri. Lasti väärtuse hindamise aluseks on võetud 1986. a hinnad, kui Mel Fischer leidis Floridas Key Westi lähedal analoogse lastiga laeva Nuestra Senora de Atocha. Osa eksperte väidab, et möödunud 11 aastaga on hinnad isegi kahekordistunud.
53aastane Rony J. Almeida on kulutanud palju aastaid, et kaardistada Jesus Maria viimast reisi ja määrata vraki täpne asukoht Ecuadori territoriaalvetes Punta Carnero lähedal. Almeida juhib firmat Compania de Indias (Coind SA), millele kuulub kontsessioon kõikidele leidudele, mis tehakse 173 ruutkilomeetri suurusel alal Guadayaquili lahest põhja pool.
Olgu öeldud, et enamikus Euroopa riikides on enam kui 100 aasta vanused vrakid kuulutatud riigi omandiks, kuid arengumaades, nagu Ecuador, müüb valitsus tihti otsimiskontsessioone erafirmadele.
Kui Almeida ja ühe USA firma koostöö eelmisel aastal katkes, hakkas ta otsima uut investeerimisgruppi Norrast, kes oleks nõus rahastama ning sõlmima ausa lepingu Ecuadori valitsusega, kes soovib saada leiust 50%. Lõpuks panigi Morten Mo kokku 29 aktsionäriga investeerimisgrupi La Capitana Invest AS, mis finantseeris otsinguid ja loodab saada leiust umbes 7,6 miljardit Eesti krooni.
Peale nende tegi aga Almeidaga juba kolm aastat koostööd norra sukelduja Anton Smith, kellele kuulubki vraki leidmise au. Ta tõi sealt üles kolm kahurikuuli ja vaasi, mis nüüdseks on identifitseeritud. Tema saab oma lepingu järgi 16% Ecuadori 50% ülejäävast leiust.
Tiivustatuna esimesest edust, ei kavatse norralased piirduda üksnes selle otsinguga, vaid tahavad Almeidaga, kellel on veel teisigi vrakkide otsimise kontsessioone, koostööd laiendada. Nimelt on nad veendunud, et uusim seismoloogiline tehnika lubab lähema 20--25 aasta jooksul määrata peaaegu kõikide otsitavate vrakkide asukoha.
La Capitana Jesus Maria päästetööd peaksid kestma terve aasta. 19. märtsil toimub nende tööde pidulik avamine, millest võtab osa ka Ecuadori president Fabian Alarconi. DN