- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kummitab ülekeemise oht
Hansapank ja Tallinna Pank on teatanud, et nad saavad lähiajal kaks suurt krediidiliini, tänu millele voolab Eestisse umbes miljard krooni täiendavat raha. See on andnud uut hoogu vaidlusele, kas Eesti majandust ohustab ülekuumenemine või mitte.
Äripäeva arvates on teoreetiliselt võimalik, et kommertspankade poolt võetavate välislaenude kiirele kasvule järgneb majanduse ülekuumenemine. Praegu pole aga veel selgeid märke, et see võiks Eestit lähitulevikus ohustada. Ülekuumenemise oht hakkab kummitama siis, kui see miljard krooni ei too kaasa ekspordi kasvu, vaid suurendab hoopis kulutamist ja vähendab inimeste ja ettevõtete huvi säästmise vastu.
Hansapank kavatseb ligi poolt 800 miljoni krooni suurusest laenust kasutada vanade ja kallimate laenude tagasimaksmiseks. Teine pool läheb pikaajaliste laenuprojektide finantseerimiseks. Ettevõtjad peaksid tekkinud olukorra kiiresti enda kasuks pöörama, sest krediidiliinidega tuleb Eesti pankadesse ohtralt laenuraha. Vaja on äriideed paberile panna ja nendega panka tõtata. Samuti võiks sahtlipõhjast üles otsida vanad äriprojektid, mis liiga kõrgete laenuintresside tõttu on jäänud käivitamata.
Praegu laenavad pangad väljastpoolt laenatud raha edasi ligi kolm korda kallimalt. Tänu uutele krediidiliinidele peaks see vahe hakkama aga vähenema. Pangad ise arvavad, et käesoleval aastal langevad laenuintressid keskmiselt kaks protsenti.
Muidugi jääb ainult äri-ideest laenu saamiseks väheks ja vaja on ka tagatist. Kuna meie esindajad Toompeal pole suutnud maareformi märgatavalt kiirendada, siis võib nii mõnigi äriprojekt jääda ka edasi sahtlisse tolmuma.
Majanduse ülekuumenemise ohtu aitab maandada see, kui väljastpoolt sisse tulev suur hulk raha läheb eeskätt ekspordivõimelise tootmistegevuse arendamiseks. Lisaks maareformi kiirendamisele aitaks tootmistegevuse elavdamisele kaasa ka Vene turu avanemine, kuid ka seda takistust pole poliitikud suutnud kõrvaldada.
800 miljoni krooni suurune laen Hansapangale ei tohiks jätta ükskõikseks ka aktsiaturul mängijaid, sest oskuslik ümberkäimine nimetatud summaga kajastub tõenäoliselt ka panga kasuminumbrites. Osa pankade poolt võetavatest välislaenudest läheb eluasemelaenude finantseerimiseks ja sellepärast peaksid tõusma hakkama ka nende firmade aktsiad, kelle tegevus on seotud ehituse või kinnisvaraga.
Hea maine on taganud Eestile suure kapitali sissevoolu. Kuna see on kasvanud kiiremini kui jooksva konto puudujääk, siis ongi hakatud rääkima ülekuumenemisohust. Kui miljardi krooni suuruse rahasüstiga kaasneb ainult kulude kasv ja tootmistegevuses mingit märgatavat arengut ei toimu, siis võivad majanduse ülekeemise kartused veelgi süveneda.
Kui tekib vajadus majan-duse jahutamiseks, siis tuleb astuda samme rahamassi kasvu aeglustamiseks. See tõstab lühiajaliselt intressimäärasid ja vähendab krediitide pakkumist. Eesti Pank saab kommertspankade laenutempot aeglustada pangale esitatavate kohustuslike reservide suurendamisega ja riigireitingu hankimise viivitamisega.
Toimetuse hinnangul on riigireitinguga viivitamine põhjendatud, kuid kohustuslike reservide suurendamine pole praegu veel vajalik.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele