25 märts 1997

Väikeettevõtluse krediteerimise fondist uus laenusaamise võimalus

Fondi tegevdirektori Tarmu Ossipi sõnul on fondil võimalik pikemalt tegeleda ka nende klientidega, kellel puudub eelnev laenuvõtmise kogemus ja kellel pole pankade nõutavat detailset arenguplaani. «Kui pankade omanikud ootavad suurt kasumit, siis meil on rohkem aega kliendiga tegeleda ja abistada arenguplaani koostamisel, « lausus Ossip.

Ossip ütles, et fondi nõukogul on kavas protsentuaalselt kindlaks määrata, kui palju fondi ressursist läheb alustavatele ettevõtetele ja kui palju juba pikemat aega tegutsevatele. Ossipi hinnangul võiks suhe olla 30:70, kuid seda saab edaspidi muuta sõltuvalt laekuvatest laenutaotlustest.

Alustavad ettevõtted, st firmad, kes on tegutsenud alla kahe aasta, saavad fondist laenu maksimaalselt 600 000 krooni. Ossipi sõnul on fondi nõukogul õigus otsustada ka suurema summa kasuks, kui ettevõttel on head majandustulemused.

Tänavu plaanib fond väljastada 15 mln krooni otselaenudena ja 40 mln krooni pankade vahendusel. Riigieelarvest on eraldatud 18 mln krooni ja ELilt loodab fond saada 10 mln krooni.

Eelmisel aastal anti laenu otselaenuna 15 äriprojektile üldmahus 6,5 mln krooni ja pankade vahendusel 11 äriprojektile üldmahus 5,4 mln krooni, laenukäendusi anti kahele projektile summas 450 000 krooni.

Tegutsemisaja jooksul on fond laene väljastanud mahus 22 mln krooni. Otselaenuna väljastatud keskmine laenusumma on 350 000 kr.

Kui esimesel aastal moodustasid tootmisettevõtetele antud laenud 50%, siis nüüd on tootmise osakaal vähenenud 40 protsendile. Ossipi sõnul on päevakorda tõusnud transpordi ja teenindusliku iseloomuga projektid, tööstuse osakaal aga väheneb. Kahaneb ka maapiirkondadest pärit projektide arv.

Väikeettevõtteks peetakse ettevõtet, mille aastane netokäive ei ületa 100 mln krooni ning töötajaid on kuni 80.

Hetkel kuum