• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,55%39 591,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,55%39 591,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 31.03.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pankrotistunud firmade tagatisfondi ei tule

Kehtiva seaduse järgi makstakse töötajatele kuuluv osa välja valitsuse reservfondist, kui seal on raha.
Tagatisfondi loomist taotlesid Mõõdukad ka uue pankrotiseaduse menetlemise käigus, kuid riigikogu toetust see ei leidnud. Mõõduka Eiki Nestori sõnul toetasid nende ettepanekut suusõnaliselt pankrotihaldurite koda, pangaliit ja valitsus.
«Jäime lootma, et tekib kate üldise sotsiaalkindlustuse reformi käigus,» rääkis Nestor. Võimaliku finantsallikana nimetas ta avalik-õiguslikku töötuskindlustust, mille moodustamisel võiks toimuda tagatisfondi rahastamine tema kaudu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nestori sõnul võib 1999. a 1. jaanuar olla kõige varasem aeg, mil valitsuse kavandatavad sotsiaalsed tagatised käivituvad. Seetõttu soovisimegi luua tagatisfondi, kuhu raha tuleks riigieelarvest, selgitas Nestor.
Tagatisfondi idee menetlemise väljaarvamist kommenteerides lausus õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv, et riigikogu pidas lihtsalt kinni kokkuleppest, mis sõlmiti pankrotiseaduse muutmisel detsembris.
«Ettepanek sellisel kujul, nagu tegid Mõõdukad, tähendanuks kogu riiki ja kõiki inimkihte puudutavate otsuste tegemise delegeerimist valitsusele. Otsustamine läinuks ametnike kätte, kes ei arvestaks sotsiaalseid aspekte, kuna neil on alati ees valitsuse käsulaud ja riigieelarve.»
Liivi sõnul tuleb esmalt saavutada poliitiline kokkulepe: kas minna üle kindlustussüsteemile, kus maksjaks on kas tööandja, töövõtja või mõlemad; või koguda tagatisfondi raha maksudena.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele