Pankrotistunud firmade tagatisfondi ei tule

Kehtiva seaduse järgi makstakse töötajatele kuuluv osa välja valitsuse reservfondist, kui seal on raha.

Tagatisfondi loomist taotlesid Mõõdukad ka uue pankrotiseaduse menetlemise käigus, kuid riigikogu toetust see ei leidnud. Mõõduka Eiki Nestori sõnul toetasid nende ettepanekut suusõnaliselt pankrotihaldurite koda, pangaliit ja valitsus.

«Jäime lootma, et tekib kate üldise sotsiaalkindlustuse reformi käigus,» rääkis Nestor. Võimaliku finantsallikana nimetas ta avalik-õiguslikku töötuskindlustust, mille moodustamisel võiks toimuda tagatisfondi rahastamine tema kaudu.

Nestori sõnul võib 1999. a 1. jaanuar olla kõige varasem aeg, mil valitsuse kavandatavad sotsiaalsed tagatised käivituvad. Seetõttu soovisimegi luua tagatisfondi, kuhu raha tuleks riigieelarvest, selgitas Nestor.

Tagatisfondi idee menetlemise väljaarvamist kommenteerides lausus õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv, et riigikogu pidas lihtsalt kinni kokkuleppest, mis sõlmiti pankrotiseaduse muutmisel detsembris.

«Ettepanek sellisel kujul, nagu tegid Mõõdukad, tähendanuks kogu riiki ja kõiki inimkihte puudutavate otsuste tegemise delegeerimist valitsusele. Otsustamine läinuks ametnike kätte, kes ei arvestaks sotsiaalseid aspekte, kuna neil on alati ees valitsuse käsulaud ja riigieelarve.»

Liivi sõnul tuleb esmalt saavutada poliitiline kokkulepe: kas minna üle kindlustussüsteemile, kus maksjaks on kas tööandja, töövõtja või mõlemad; või koguda tagatisfondi raha maksudena.