6 aprill 1997

Riigiametnikke pole lihtne koondada

Leimann ei soovinud öelda, kui palju töötajaid plaanitakse majandusministeeriumis koondada, kuna see ajaks töötajad närviliseks. Tema sõnul väheneb personal majandusministeeriumi valitsemisalas eelkõige erastamisagentuuri arvel. «Nii et meil on kõigile läbipaistvad kohad, kus on võimalik personali vähendada,» lausus ta.

Haldusreformi hakkab majandusministri sõnul juhtima siseministeerium. «Oleme valitsuses uue aasta eelarvega kokku leppinud, et valitsemiskulud külmutame, nagu ette oli pandud,» tõdes Leimann ning lisas, et see peaks kaasa tooma valitsusasutuste töötajate töö efektiivsemaks muutumise. «Algus on tehtud ja vastukajasid on palju, sealhulgas ka palju positiivseid,» kommenteeris ta haldusreformi käiku.

Eelmisel aastal valminud haldusreformi kava järgi pidi reformi käigus riigiasutustes koondatama 1133 töökohta ja 963 töötajat. Riigikantselei õigusloome osakonna juhataja Jüri Heinla ei soovinud haldusreformi kommenteerida, pidades seda varajaseks. Ta märkis vaid, et osa asutusi on juba ümber organiseerunud, kuid suuremad muutused on alles ees.

Eelarvevahendite kokkuhoidmiseks tuleb reformida võimalikult kiiresti, tõdes Heinla. Tema sõnul ei ole riigikantseleil täpset ülevaadet riigiametnike koondamiste ja muutuste kohta ministeeriumites. Ta lisas, et haldusreformil ei ole tsentraalset juhtimist ning iga ministeerium teeb enda valitsusalas muutusi ise. Heinla kinnitas, et vastupidi arvatule on ministeeriumid muudatustest huvitatud.

«Regulatsioon peaks toimuma eelarve kaudu, sest kui struktuurimuutusi selle aasta jooksul läbi ei viida, pole järgmise aasta eelarves enam vahendeid funktsioonide täitmiseks,» lausus ta.

Peaministri endine majandusnõunik Hardo Pajula märkis, et on haldusreformi suhtes väga skeptiline. «Mind kurvastab see, et majandusminister Leimann on ise asja suhtes suunda muutnud,» märkis ta.

Ametnike arv viimastel aastatel vähenenud ei ole, kultuuriministeerium loodi veel juurdegi, rääkis Pajula. «Seal tegeletakse sellega, et milliseid pildiajakirju võib avaldada, milliseid mitte. See on täielik absurd,» lausus ta. Pajula sõnutsi on ka raske leida põhjendust, miks peaksid põllumajandus- ja majandusministeerium olemas olema.

Jüri Heinla sõnul ei ole haldusreformi eesmärk kulude kokkuhoid, vaid haldusorganisatsiooni eri lülide funktsioonide parem täitmine, millega peab kaasnema optimaalne struktuuri ja juhtimise ülesehitus. «See aga peab omakorda sisaldama kulude kokkuhoiu,» selgitas ta.

ASi Norma juhatuse esimees Peep Aaviksoo lausus, et haldusreformil on praegu silti rohkem kui sisu. Tema hinnangul on riigiaparatuur ilmselgelt üle paisutatud. «Ettevõtjad saavad paljude asjadega ise hakkama,» märkis ta ning tõdes, et suur osa riigi funktsioone tuleks üle anda erasektorile. «Peaks olema konkreetne teenus, mida siis maksumaksja või riigi kodanik kas ostab või ei osta. Pidada selleks üleval mingit tohutut armeed pole mõtet,» lausus ta.

Hardo Pajula ütles, et kolmandiku riigiametnikest võiks koondada. «Kõigepealt tuleks aga läbi vaadata riigitöötajate sotsiaaltagatised, sest ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks nende sotsiaaltagatised peaksid olema kõrgemad kui erasektoris töötavate inimeste omad,» rääkis ta.

Aaviksoo sõnul pole riigiasutustes praegu mingit paindlikkust. «Olen veendunud, et kohtade säilitamiseks on riigiaparatuuris tugev surve ning seetõttu tõstetakse ringi silte,» lausus ta. «Need, kes seal sees on, üritavad tõestada, kui vajalikud nad on, kuid normaalne inimene üritab nendega kontakteeruda nii vähe kui võimalik, sest see tekitab stressi,» ütles Aaviksoo.

Hetkel kuum