ELi saadikute kojukutsumise otsustasid ELi 15 liikmesriigi vanemdiplomaadid. Niiguse otsuse üheks põhjuseks oli Euroopa komisjoni kartus, et kui EL küllalt jõuliselt ei reageeri, võib USA rakendada D'Amato seaduseparandust, mis näeb ette sanktsioonide rakendamise nende Euroopa naftafirmade suhtes, kes investeerivad Iraani ja Liibüasse.
Iraan on ametlikult kummutanud oma osalemise neis tapmistes. Iraan, kelle suhtes juba kehtivad USA majandussanktsioonid, on kaalunud ka oma suursaadikute kojukutsumist ELi liikmesriikidest. Kuid nii Saksa kui ka Iraani liidrid on avalikult deklareerinud, et nad ei soovi täielikku suhete katkemist. Sest kuni viimase ajani oli Saksamaa Iraani suurim kaubanduspartner ja üks lähedasemaid lääneliitlasi. Välisminister Klaus Kinkel ütles nädalavahetusel: «Me ei taha lõpetada enam kui saja aasta vanuseid suhteid ega soovi rohkem õli tulle lisada.»
Samal ajal kui USA on jätkuvalt kritiseerinud Iraani rahvusvahelise terrorismi toetamise pärast, on Bonn arendanud kriitilist dialoogi Teheraniga, mis on võimaldanud hoida tal häid suhteid ja arendada kaubandussidemeid ning ühtlasi jätkata dialoogi inimõiguste üle.
Iraani välisminister Ali Akbar Velayati avaldas pärast kinnist parlamendiistungit arvamust, et Euroopa Liidu riigid ei lähe oma vastusammudes kaugemale, kuna see ei vasta Euroopa riikide huvidele.
Mõjukas Iraani parlamendiliige Mohsen Yahyavi ütles uudisteagentuuri IRNA teatel, et Iraan täidab seni Saksamaaga sõlmitud lepinguid, kuid uusi lepinguid Saksa valitsusega enam ei sõlmi.
Iraani parlamendi asespiiker Hassan Rowhani kutsus valitsust üles peatama kavandatud investeeringud Ida-Saksamaale ning nõudma Saksa firmadelt 18 miljardit marka kompensatsiooni selle eest, et need pole täitnud lepingut, mille kohaselt nad oleksid pidanud pärast 1979. a Iraani islamirevolutsiooni ehitama Iraani tuumaelektrijaama.
Saksamaa ametiisikute andmetel oli Iraan väljendanud eelmisel aastal huvi mitme raskustes Ida-Saksa ettevõtte ostmise vastu, mille eesmärk oli tihendada suhteid Bonniga. REUTER-FT-ÄP
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.