Ambulatoorse ravi ja väikeste ravikulu-tuste korral ning vastavalt arsti ja patsiendi kokkuleppele tuleb kõne alla, et klient taasub välismaal ise oma raviarved.
Sel juhul tuleb alles hoida kõik kulutusi tõendavad dokumendid:
Artikkel jätkub pärast reklaami
- raviarve, millel on raviasutuse pitsat ja raviarsti allkiri;
- raviarsti esitatud diagnoos;
- ravimite retseptid;
- maksekviitungid jne.
Hetkel kuum
Tabelis üle 400 perefirma
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestisse tagasi saabudes tuleb nimetatud dokumendid esitada kindlustusseltsile. Enamasti on kindlustustingimustes sätestatud nõue, et sularahas välismaal oma raviarve tasunud klient esitab kahjuhüvitise avalduse koos nimetatud dokumentidega kirja teel või isiklikult kas viie, kümne, äärmisel juhul kahekümne päeva jooksul alates kahjujuhtumi toimumise päevast.
Ka sularahaga arveldamisel on igati soovitav, mõne kindlustusseltsi puhul lausa nõutav, et tehtud ravikulutused oleksid agentuuri poolt sanktsioneeritud, st et kulutusi peetakse antud kindlustusseltsi kindlustustingimuste alusel lubatuks ja väljamaksmisele kuuluvaks.
Välismaal esmast arstiabi saanud või haiglaravil viibinud haige tuleb ravi jätkamiseks transportida kodumaale. Haige transportimise viisi ja vajaduse otsustab välismaal haige raviarst ja kindlustusagentuuri usaldusarst, pidades silmas nii haige heaolu kui kindlustusseltsi huvisid hoidmaks transpordikulutused optimaalsena ja vältimaks lisakulutusi.
Kui kodumaale transporditava haige tervislik seisukord seda nõuab, saadab haiget meditsiinitöötaja, seda ikka kindlustuse kulu ja kirjadega.