Ernesto Preatoni näeb Eestis väljakutset

Artikkel

- Uudised
- 16. aprill 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ernesto Preatoni näeb Eestis väljakutset
Ühispanga president Ain Hanschmidt leiab, et 52aastase Preatoni jaoks pole raha mitte mõõdupuu edukuse hindamiseks, vaid hasart. Eesti on tema jaoks uus väljakutse, et tõestada uute turgude kiiret arengut.
Lõunamaalasele omaselt särtsakas itaallane sattus Eestisse oma lapsepõlvesõbra Antonio Gentile kaudu. Viimane tegeleb kleeplintide ekspordiga Eestisse ja Soome ning tutvustas paar aastat tagasi Preatonile Eestit kui huvitavat riiki raha paigutamiseks.
«Antonio ise Eestist eriti suures vaimustuses polnud, aga ta ütles, et minul on parem nina igasuguste äriasjade peale ja mul võiks siin hästi minna,» räägib Preatoni otsuse tegemisest. Varasemad plaanid investeerida Venemaale või Poolasse jättis ta kõrvale.
Ain Hanschmidt ütleb, et kui ta Preatonit esimest korda nägi, arvas ta, et itaallane on ülbe ja edev mees. «Igal juhul ei võtnud ma teda esmamulje põhjal tõsiselt,» lisab ta. «Palusin tal Ühispanka kolm miljonit dollarit üle kanda ja kui ta seda kümne päeva jooksul tegi, ei kahelnud ma enam tema sõnades.»
Hanschmidt on käinud Preatonidel külas Milano villas, kus Ernestole meeldib isiklikus leivaahjus islandlannast venepärase eesnimega abikaasale Olgale ja viiele lapsele leiba küpsetada. Sealsetelt põldudelt tulevad ka Preatonide puu- ja juurviljad.
Poolteist kuud tagasi puhkasid Ühispanga juhid Preatonile kuuluvas Sharm El Sheikhi puhkekompleksis Punase mere ääres. Preatoni ise on 2,2 miljoni aktsiaga Ühispanga suurim eraisikust aktsionär.
Preatoni äripartneri Davide Bizzi vend tunnistab, et Preatoni on otsekohene inimene ja temaga on seetõttu kergem kokku leppida. Samas tunnistab ta, et sellisel inimesel on järjest raskem praegu Itaalias läbi lüüa.
Preatoni ei mõista, miks on teda ajakirjanduses seostatud rahapesu või maffiaga. «Maffia Itaalias on nagu nomenklatuur Venemaal,» väidab ta. «Mõelge ise, 60 protsenti tööstusest ja 90 protsenti pangandusest on valitsuse kontrolli all. Itaaliat juhivad poliitikud, katoliku kirik ja mõned perekonnad.»
Preatoni räägib, et praegu lähevad paljud itaallased mujale elama, kuna majanduslik madalseis ja valitsuse surve on kuivatanud kokku investeerimisvõimalused nii Itaalias kui mujale Euroopa Liidu riikidesse.
«Ausalt, ma tulin siia normaalset elu otsima,» ütleb Preatoni Eesti kohta.
«Ta on suhteliselt karismaatiline, eestlase jaoks pisut terava ütlemisega,» iseloomustab Preatonit Dea Saar, kes kaubandus-tööstuskoja esindajana aitas kaks aastat tagasi ette valmistada ärimehe kohtumisi Eesti majandus- ja poliitikategelastega.
«Ja kohutavalt kiire mõistusega,» lisab Saar kohe juurde. «Näiteks Hansapangas imestas Hannes Tamjärv, et selle mehe pea töötab nagu kompuuter.»
Tallinnas sõidab Preatoni lennujaamast vanalinna oma kontorisse mikrobussiga, Milanos kasutab jaapanlaste Lexust.
Mõtted investeerida Eestis kindlustusse ja tööstusse on Preatoni mõneks ajaks kõrvale lükanud. «Olen otsustanud keskenduda pangandusele ja kinnisvarale ning muu kõrvale jätnud,» ütleb ta.
«Märkasin, et mitmed inimesed on muutunud kadedaks, hakanud mulle tee peale takistusi ette veeretama ja otsustasin veidikeseks ajaks osast valdkondadest tagasi tõmbuda,» põhjendab Preatoni oma valikut. Erinevatel põhjustel jäid tal katki Võru juustutehase ostmine, osaluse soetamine Salva Kindlustuses ja Tartu ortopeediakeskuses. Lisaks ei pääsenud Preatoni pakkumus ka ASi Eesti Merelaevandus erastamiskonkursi lõppvooru.
Kaks aastat tagasi otsis Preatoni partnerit kinnisvaraäris ja leidis kaubandus-tööstuskoja kaudu esmalt kinnisvaraärimehe Hillar Viksi. «Kohtusime ja vestlesime, aga sellest kaugemale asi ei läinud,» räägib Viks. Preatoni jättis talle soliidse, kuid natuke liiga õpetajaliku inimese mulje.
Kinnisvarafirma Arco Vara omaniku Arti Arakasega leidis Preatoni aga ühise keele ja tema abiga on itaallane soetanud hooned Tallinna vanalinnas Vene tn 9, Vene ja Viru tänava nurgal ning Eesti Kaabli hoonetekompleksi. Koos Kristiine keskuse kaubanduskompleksi projektiga on Preatonil kavas Tallinna kinnisvaraprojektidesse investeerida viissada miljonit krooni.
Preatoni majandusnõunik Davide Bizzi ja Arti Arakas on mõned majad ostnud ka Riia vanalinna. «Meie põhimõte on osta hoone, korda teha ja siis kas kallimalt maha müüa või rendile anda,» räägib Arakas.
Viimasel ajal Eestis käivitunud projektidest on värskeim ärimeestele korraldatud seminar «Ettevõtlik meelelaad», mille kaudu püüab Preatoni eestlastele edasi anda oma veendumusi ja kogemusi.
«Minus tekitab kõige rohkem kartust, et Eestis tahavad inimesed liiga ruttu väga rikkaks saada,» ütleb Preatoni. «Selleks et rikkaks saada, peab veidi aega minema.» Samas on Preatoni ise Ühispanga aktsiate ostuga teeninud ühe aastaga 90 miljonit krooni.
Kuu aega tagasi ilmus Eesti Ekspressis kuulutus, mille kaudu värbas Preatoni Egiptusesse oma kuurorti inimesi tööle. Levisid kuuldused, et ta otsis noori tüdrukuid saatjateks rikastele härradele. «Seda mul küll mõttes polnud,» puhkeb Preatoni naerma. «Võtsin just tööle baarmeni, lisaks vajan finantsdirektorit, nelja kasiinopidajat, kolme ettekandjat ja kolme toateenijat, suur osa neist on mehed,» valgustab ta oma kavatsusi.
Preatoni teeks praegu kõige meelsamini äri USAs, kus jätkub piisavalt kapitali mistahes projektide jaoks. Ameerikal on Preatoni jaoks aga üks puudus, Ühendriikides eneses on liiga palju ettevõtlikke ärimehi.
Preatoni põhimõte on, et raha pole mõtet suurtes kogustes kokku ajada, niikuinii kulutavad lapsed ja lapselapsed selle ära. «Mina otsin pigem võimalusi, kuidas huvitavalt surmani ära elada, teostamaks võimalikult palju oma ideedest,» lausub ta.
Seni pole äriasjad Preatonit alt vedanud. Tema suurim kaotus on olnud kolm miljonit dollarit, suurim võit 250 miljonit dollarit. Preatoni head nina usaldavad ka ärimehed Itaaliast ja Norrast, kes on pakkunud koostööd Eestisse investeerimisel. Eelmisel aastal tõi Preatoni agentuur Eestisse üle saja Itaalia ärimehe.
Preatoni ei saa aru, miks Eesti ihkab Euroopa Liitu saada. «Seal ei ole midagi muud ees ootamas kui massiline tööpuudus, majanduslik dekadents, tööstuslik saastatus ja põllumajanduse allakäik,» väidab ta. Preatoni peab Eesti jaoks oluliseks finantsturgude arendamist nagu ?veitsis ja Luksemburgis, mis on samuti väikesed riigid. Pangandus ja kindlustus ei saasta loodust nagu tööstus ega tooda suurt kahjumit nagu põllumajandus, selgitab ärimees.
Hetkel kuum