• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2251,15%70 753,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,01
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2251,15%70 753,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,01
Tarbija jaoks tähendavad sealiha kaitsetollid, et esialgu võivad hinnad tõesti veidi tõusta, kuna praegu on turul puudujääk. Pärast hakkavad need kindlasti langema. Siga on küllaltki kiire käibega, tähendab, kui sel aastal on defitsiit, siis aasta-poolteise pärast on juba üleküllus ning tihe konkurents tingib selle, et hinnad hakkavad langema. Nii et see on täiesti põhjendatult ja argumenteeritult öeldud.
Kaitsetollide sisseseadmine ongi eelkõige tarbijakaitse. Selles mõttes, et konjunktuuriinstituudi andmetel eelistab 73 protsenti inimestest kodumaist toodet. Siis on Eesti tarbija kindel, et ta ostab lihasaadust, mis on eestimaine, et siin ei ole sellega vääriti käitutud.
Tootjale annab kaitsetoll kindluse, et ta väljub ebaausast konkurentsist. Tuleb välja toote õige hind. Praegu me ju tegelikult toodame liha alla omahinna. Kui me nüüd kehtestame tollid, siis me pareerime selle, et väljastpoolt saaks tulla subsideeritud ja igasuguste täiendavate soodustustega tooraine sisse. Tekib võimalus tootmist jätkata, sest praegu ei ole see võimalik.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele