Tiit Vähi sai Pühajärve valla maatüki kätte

Vallavolikogu maa- ja omandireformi komisjoni lahendusettepanek võeti üksmeelselt vastu. See kiideti heaks ja leiti, et praeguses olukorras ei saagi teist lahendust teha. Seadus paneb ju ranged piirid ette, kuidas sellise vaidluse puhul poolte vahel maad jagada, rääkis Täär.

Küsimusele, kas otsus maa omanikku rahuldab, vastas maaomanik Tiiu Reinberg löödult: «Minuni ei ole ametlikku teadet jõudnud, kuid esialgse info põhjal võin oletada, et kaunim osa maast jäi Vähile. Piire ma näinud ei ole.» Tääri sõnul sai Reinberg kõigele vaatamata siiski ilusa maatüki.

Järvekallas on võimalikult võrdselt poolitatud. Suurim õnnetus on see, et Vähi eramu ei asu teise talu servas, vaid võrdlemisi keskel. Piir on seetõttu veidi kõver, selgitas Täär. «Ei saa väita, et üks sai parema osa kui teine,» lisas Täär.

Tõnis Tääri ütlusel käitus Vähi ebaausalt, kuigi seadus on tema poolt. 1996. aasta mais ostis Vähi puhkebaasi eraisikuna Valga AB käest endale. Maja müüdi Tiit Vähile puhkebaasina, kuid dokumentides vormistati hoone eramuna. See andis talle õiguse saada maad poole kinnistust, kuid mitte rohkem kui kakskümmend hektarit. Kuna maja asub õigusjärglase maa peal, anti hoone ostmiseks ostueesõigus maa omanikule Tiiu Reinbergile. Reinberg ei kasutanud ostueesõigust, pidades maja hinda -- 379 800 krooni -- liiga kõrgeks.

«Reinberg teadis kogu aeg, et ta saab maa tagasi, kuid elu tegi pöörde. Seetõttu ei olegi ma tehtud otsuse üle õnnelik, sest lähtealused on niivõrd erinevad,» ütles Täär.

Reinberg saab seadusest tulenevalt riigilt kompensatsiooni ja see makstakse EVPdes. Iseasi on see, kui Vähi soovib ehk teisiti kahju hüvitada, lisas Täär.

Reinbergi sõnul on ta väga solvunud ja õnnetu, sest Vähi peab ennast lihtsalt teistest paremaks. «Mul ei olegi erilist mõtet seda vallavalitsuse otsust kohtus vaidlustada. Kõik teavad, kes Vähi on, tema vastu ma nagunii ei saa,» lisas ta.