Eestist tahetakse luua narkoriiki

Eesti keskkriminaalpolitsei narkorühma komissar Märt Palo tunnistab, et potentsiaal uimasteid tootva tehase rajamiseks on Eestis olemas. Ta lisab, et Eestis on küllalt palju hea keemiaharidusega inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel tööta jäänud. Näiteks eelmise aasta septembris Lasnamäel avastatud narkolaboris töötas üks endine uurimisasutuse teadur.

Eesti narkopolitsei andmetel olid Eesti kaubitsejad eelmisel aastal seotud ligi 15 miljoni krooni eest konfiskeeritud narkootiliste ainete veoga Soome. See arvutus on tehtud Eesti mustal turul kehtivate hulgihindade alusel. Soomes on uimastite hind poolteist kuni kaks korda kõrgem.

Märt Palo arvates tegutsevad eestlased Põhjamaades peamiselt kullerite või kauba vastuvõtjatena. Tänaval kaubitsemine on Soomes puhtalt kohalike elanike pärusmaa, väidab ta.

Amfetamiini, sellel põhineva ecstasy ja muude derivaatide tablette müüakse politsei andmetel pea kõikides Tallinna suuremates diskoteekides, Dekoltee ja Hollywood kaasa arvatud. Kesknärvisüsteemi stimulaatorina aitavad tabletid öö otsa pidu panna, kuigi sellele järgneb pärast kurnatus.

Paikseid müüjaid võib tabada Tallinnas Viru tänava klaaskohviku või Vabaduse platsi ääres asuva lõbustuskeskuse Metropol ümbruses.

Viimasel ajal on narkootilisi aineid hakatud müüma ka mööda linna ringi sõitvatest autodest.

Väljatöötatud müügisüsteemil on lihtsad põhimõtted. Uimastimüüjad on varustatud mobiiltelefonide ja piiparitega ning käest kätte antakse mitte tablette, vaid mobiili- ja piiparinumbreid. Tablettide ostmiseks piisab helistamisest ja aktsepteeritud soovitaja nime mainimisest ning auto sõidab kohale, et kaupa teha.

Samas on tänaval müüdava kauba kvaliteet kõikuv.

Politsei andmetel on narkopunkrid olemas vaid neil, kes süstivad endale mooniseemnetest valmistatud droogi, mis on võrreldav vedela heroiiniga. Niisugust droogi saab kodusel teel valmistada poolteise tunniga ja see ei vaja mingeid eriseadmeid.

Märt Palo sõnul on politseiameti peadirektori käskkirjaga juba paar aastat tagasi paika pandud, et iga prefektuuri juures peab vähemalt üks politseinik spetsialiseeruma võitlusele uimastikaubandusega. Paraku on enamikus kohtades jäänud võitlus narkoäriga n-ö kohakaasluse alusel tegevuseks, lisab ta.

Palo peab vajalikuks vähemalt Tallinnas omaette politseiüksuse loomist. Ta ei pea seejuures silmas mitte seriaalidest tuttavaid Miami Vice'i politseinikke, vaid narkopolitsei patrulle.

Kui vaadata eelmisel aastal Eestis konfiskeeritud uimastite hulka, siis see on üpris väike. Needki kogused on avastatud juhuslikult, kui aasta tagasi läbi viidud operatsioon välja arvata. Vajalikust väljaõppest ja kvalifikatsioonist sageli ei piisa, vaja on ka otseseid kogemusi, mis tulevad aastatega, ütleb Palo.

Eesti mahajäämust muust maailmast näitab seegi, et siiani pole suudetud vastu võtta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadust, mis on praegu riigikogus kolmandal lugemisel. Nimetatud eelnõu toob esmakordselt Eesti seadusandlusesse ka uimastite lähteaine mõiste. Seni on defineeritud ainult narkootilise aine mõiste, sedagi ravimiseaduses.