Eesti keskkriminaalpolitsei narkorühma komissar Märt Palo tunnistab, et potentsiaal uimasteid tootva tehase rajamiseks on Eestis olemas. Ta lisab, et Eestis on küllalt palju hea keemiaharidusega inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel tööta jäänud. Näiteks eelmise aasta septembris Lasnamäel avastatud narkolaboris töötas üks endine uurimisasutuse teadur.
Eesti narkopolitsei andmetel olid Eesti kaubitsejad eelmisel aastal seotud ligi 15 miljoni krooni eest konfiskeeritud narkootiliste ainete veoga Soome. See arvutus on tehtud Eesti mustal turul kehtivate hulgihindade alusel. Soomes on uimastite hind poolteist kuni kaks korda kõrgem.
Märt Palo arvates tegutsevad eestlased Põhjamaades peamiselt kullerite või kauba vastuvõtjatena. Tänaval kaubitsemine on Soomes puhtalt kohalike elanike pärusmaa, väidab ta.
Palo sõnul on mitme kohtuprotsessi käigus tulnud ilmsiks, et Eestist pärit narkokullerite tegevust juhitakse Soomest. Ta lisab, et meie põhjanaabrite juures toimib väga lihtne turumajanduse põhimõte -- kui on olemas nõudmine, tuleb ka pakkumine.
Palo sõnul pole kahtlus, et Eestit läbib või hakkab läbima rahvusvahelise narkoäri oluline transiittee, siiani kinnitust leidnud. Tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm ei kinnita samuti kahtlusi, et Eesti on kujunemas uimastimaaks.
Mõni aasta tagasi, seoses keerulise poliitilise olukorraga Balkani poolsaarel avaldati arvamust, et rahvusvahelised narkoteed nihkuvad põhja poole, kuid see pole kinnitust leidnud, väidab Valm. Türgist ja Afganistanist veetakse läbi Balkani poolsaare Euroopasse peamiselt heroiini, mis on eestlaste ja ilmselt ka soomlaste jaoks liiga kallis kaup.
Tolliamet ja keskkriminaalpolitsei on veendunud, et hiljuti Suurbritannia rannikul ühelt Küprose lipu all sõitnud laevalt avastatud 200 kilogrammi heroiini polnud mitte Eestisse, vaid pigem Suurbritanniasse vedamiseks mõeldud, kuigi laeva sihtpunkt oli Eesti.
Läänemere-äärsete riikide tolliametitega koostööd tegev Eesti tolliamet on veendunud, et põhiosa Põhjamaadesse smugeldatavatest narkootikumidest on pärit Poolast, kus põrandaalune tööstus on õitsval järjel.
Samas on siiski kaudsed tõendid Eestist kui narkootikumikaubanduse transiitriigist olemas. Märt Palo viitab uimastite tarvitamise kiirele kasvule, mis leiab maailma kogemusi arvestades aset just siis, kui mingist riigist on kujunemas uimastite transiitmaa.
Politseiringkonnad on avaldanud arvamust, et rahvusvahelise uimastikaubanduse pilk on jäänud Eestil pidama. Selle seisukoha järgi käib praegu kohaliku turu sissesöötmine.
Uimastikauplejad asetavad rõhu noortele, et sellega kasvatada tulevast narkootikumidest sõltlaste põlvkonda. 30--40aastasi, kelle noorusajal olid uimastid suhteliselt raskesti kättesaadavad, on märksa raskem harjutada narkootikume kasutama.
Amfetamiini, sellel põhineva ecstasy ja muude derivaatide tablette müüakse politsei andmetel pea kõikides Tallinna suuremates diskoteekides, Dekoltee ja Hollywood kaasa arvatud. Kesknärvisüsteemi stimulaatorina aitavad tabletid öö otsa pidu panna, kuigi sellele järgneb pärast kurnatus.
Paikseid müüjaid võib tabada Tallinnas Viru tänava klaaskohviku või Vabaduse platsi ääres asuva lõbustuskeskuse Metropol ümbruses.
Viimasel ajal on narkootilisi aineid hakatud müüma ka mööda linna ringi sõitvatest autodest.
Väljatöötatud müügisüsteemil on lihtsad põhimõtted. Uimastimüüjad on varustatud mobiiltelefonide ja piiparitega ning käest kätte antakse mitte tablette, vaid mobiili- ja piiparinumbreid. Tablettide ostmiseks piisab helistamisest ja aktsepteeritud soovitaja nime mainimisest ning auto sõidab kohale, et kaupa teha.
Samas on tänaval müüdava kauba kvaliteet kõikuv.
Politsei andmetel on narkopunkrid olemas vaid neil, kes süstivad endale mooniseemnetest valmistatud droogi, mis on võrreldav vedela heroiiniga. Niisugust droogi saab kodusel teel valmistada poolteise tunniga ja see ei vaja mingeid eriseadmeid.
Märt Palo sõnul on politseiameti peadirektori käskkirjaga juba paar aastat tagasi paika pandud, et iga prefektuuri juures peab vähemalt üks politseinik spetsialiseeruma võitlusele uimastikaubandusega. Paraku on enamikus kohtades jäänud võitlus narkoäriga n-ö kohakaasluse alusel tegevuseks, lisab ta.
Palo peab vajalikuks vähemalt Tallinnas omaette politseiüksuse loomist. Ta ei pea seejuures silmas mitte seriaalidest tuttavaid Miami Vice'i politseinikke, vaid narkopolitsei patrulle.
Kui vaadata eelmisel aastal Eestis konfiskeeritud uimastite hulka, siis see on üpris väike. Needki kogused on avastatud juhuslikult, kui aasta tagasi läbi viidud operatsioon välja arvata. Vajalikust väljaõppest ja kvalifikatsioonist sageli ei piisa, vaja on ka otseseid kogemusi, mis tulevad aastatega, ütleb Palo.
Eesti mahajäämust muust maailmast näitab seegi, et siiani pole suudetud vastu võtta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadust, mis on praegu riigikogus kolmandal lugemisel. Nimetatud eelnõu toob esmakordselt Eesti seadusandlusesse ka uimastite lähteaine mõiste. Seni on defineeritud ainult narkootilise aine mõiste, sedagi ravimiseaduses.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.