Unistused peamaksust
Uus maks näeb Strandbergi plaanide järgi välja selline: riigieelarve summa jagatakse selle riigi füüsilisest isikutest maksukohustuslaste arvuga. Tulemuseks saadav arv kirjutatakse nn maksuvekslile ja inimesel on kohustus see aasta jooksul ära maksta.
Ainsate maksudena jääks peamaksu kõrval kehtima nn riigist väljaminevad maksud teenustelt, mida riik osutab kolmandatele isikutele nagu ülelennumaks ja lootsitasu.
Kui maksukohuslane maksu tasumisega hiljaks jääb, hakkab tiksuma viivis, ja tekib võlakohustus isiku ees, kes pereisa veksli on omandanud, jätkab Strandberg.
Veksli omanikule peab pereisa maksu-uuenduse idee kohaselt maksma nii põhisumma kui tekkida võiva viivise.
Strandberg on arvamusel, et veksel võiks olla vabalt võõrandatav. Siis võib neid hoidev riigikassa müüa veksleid pankadele, need omakorda igale soovijale, põhjendab ta.
«Tekib olukord, kus veksleid soovivad pankadest osta kõik, kellel on kodanikele vaja teha mingeid väljamakseid,» loob Strandberg pilti maksu-uuenduse järgsest Eestist. «Seadusega kehtestatakse piir, palju võivad tööandjad maksta töötajatele palka maksuvekslitega.»
Tulemusena alanevad maksureformi tagajärjel teenuste ja kaupade hinnad ning riik muutub väikeste kulude tõttu välismaalastele ja investeerijatele atraktiivsemaks, arvab ta.
Maksusüsteemi lihtsus muudab riigivalitsemise odavamaks ja kontroll eelarve üle paraneb, on Strandberg kindel.
Riigikogu liige Toivo Jürgenson peab Strandbergi ideed tähelepanuväärseks. «Praegu ei näe ma siiski võimalust, et Eesti sellisele reformile läheks. See erineks liiga palju meid ümbritsevaist maksukeskkondadest,» räägib ta.
Isamaaliidu juht Jürgenson lisab, et mõnes mõttes oleks see õiglane maks. Teisalt jälle probleemne nende suhtes, kes ei teenigi aastas niipalju, kui maksuvekslis kirjas, toob Jürgenson välja Strandbergi mõttearenduse varjukülgi.
Jürgensoni seisukohtadega ühineb ka arvutifirma Microlink juhatuse esimees Rainer Nõlvak, kes samuti ei näe võimalust, kuidas kõik maksukohustuslased võrdse peamaksu tasumisega toime tulevad. «Minu käsi ei tõuse pensionäride ja töötute maksukoormust suurendama,» lausub ta.
Nõlvaku sõnul ei tea ta, kuidas saaks ilma sotsiaalsete rahutusteta sellist ideed Eestis rakendada. Muidu on Strandbergi mõte revolutsiooniline, möönab Nõlvak.
Strandbergi kinnitusel pakub ta lahendusena riigi hoolitsust oma abivajajate eest. Vanasti pidi ka iga vald oma sandid ise ära toitma, tõmbab ta ajalooga paralleele.
Samuti aitab pensionäride probleemi lahendada see, et igaüks võib võtta enesele kohustuse tasuda maksu ka oma lähikondsete eest. «On täiesti põhjendatud, et lapsed toetavad oma vanemaid. See maks seoks inimesi, kes on lähedased,» räägib Strandberg.