Minu eesmärk oli arendada inspektsioon rahandusministeeriumist sõltumatuks järelevalveasutuseks, kuid ministeeriumi juhtkond polnud sellega päri, kirjeldas Lokk lahkumise põhjusi. Tema sõnul on inspektsiooni tegevus rahandusministeeriumi ripatsina muutunud mõttetuks.
«Ülejäänud töötajate lahkumine on minu teada seotud peadirektori lahkumisega,» kommenteeris lahkumistelainet väärtpaberiinspektsiooni peadirektori asetäitja Indrek Jakobson. Tema sõnul sõltub inspektsiooni edasine koosseis sellest, kas uue juhtkonna tööleasumisega säilib töövõimeline tuumik.
Konkursi inspektsiooni uue peadirektori ametikoha täitmiseks kuulutab rahandusministeerium välja pärast Loki lahkumist.
Jakobsoni sõnul ei saa lahkumiste juures välistada ka inspektsiooni töötajate väikest palka, mis jääb 2--3 korda alla erasektori spetsialistide palgale.
Lokk esitas lahkumisavalduse pärast seda, kui kritiseeris teravalt siseinfo põhjal tehtud Ühispanga aktsia ostmisi möödunud aasta lõpus. Siis tuli ilmsiks, et riik korvab Ühispangaga liituva Põhja-Eesti Panga halvad laenud. Sel ajal ostsid Ühispanga aktsiaid rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep ja riigikassa juht Ahti Kallaste.
Kantsler Lellep lausus, et arvatavasti inspektsiooni põhimass siiski ametist ei lahku. Tema sõnul ei saa nõustuda Loki väitega, et inspektsioon tuleb valitsuse kontrolli alt välja viia. Väärtpaberijärelevalve ei saa olla riigist sõltumatu, rääkis ta.
Nädal aega tagasi lõppenud EBRD aastakoosolekul Londonis kritiseeriti teravalt T?ehhi kogemust, kus valitsuse alluvuses tegutseva väärtpaberiinspektsiooni kontrolli all sooritasid ministrid siseinfot kasutades väärtpaberitehinguid ja olid sellest tulenevalt sunnitud tagasi astuma.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.