15 mai 1997

Investeeringud pääsevad maksuvanglast välja

Raske on uskuda, et Eesti riik, mis väriseb haledalt poliitilistes tõmbetuultes ja ägiseb tohutu ametnikearmee järjest kasvava himuruse all, suudab astuda samme ettevõtlust tervendavate otsuste poole. Aastaid on firmajuhid asjatult unistanud ettevõtluskeskkonna parendamisest, kuid nüüd on valitsusest tulemas nendele unistustele vastus. Nimelt on peaminister Siimann oma agarate abilistega põhimõtteliselt otsustanud, et kui ettevõte teeb kahe aasta jooksul paarikümne protsendi ulatuses investeeringuid põhivarasse, siis seda osa kasumist tulumaksuga ei maksustata.

Äripäev tervitab otsust tuua ettevõtjatele maksukergendust. Reformierakonna algatus vabastada investeeringud täielikult tulumaksust olnuks ärimeestele kahtlemata veelgi meelepärasem, kuid parem varblane peos, kui rasvane tuvi katusel. Firmade raha aitab säästa seegi, kui viiendik kasumist lubatakse kanda enne maksustamist investeerimisfondi.

Tulumaksuvabastus kärbib omanike soovi ettevõttest dividende välja korjata ja parandab tublisti firmade enesefinantseerimise võimalusi. Naftasaaduste hulgimüügiga tegeleva ASi Marine Bunker peadirektor Jüri Koval on toimetusele tunnistanud, et maksuvabastus aitaks neil realiseerida oma soovi osta üks punkerlaev, kuna pangad soovivad, et pool laeva maksumusest oleks tasutud omavahenditest.

Rahandusministeerium peab ettevõtjatele soodustusi tehes küll leppima üle kahe ja poolesaja miljoni kroonise auguga järgmises riigieelarves, kuid seal ollakse optimistlikud selle augu kinnitoppimise suhtes muude kulutuste kokkuhoiu arvel. Loodetavasti ei tehta seda nii, et ühe käega antakse ja teisega võetakse see raha firmade rahakotist tagasi.

Seoses investeeringute tulumaksuvabastusega haub valitsus plaani teha seda mahajäänud piirkondades rohkem arenenud regioonidest erinevalt, vabastades investeeringud täielikult tulumaksust näiteks Kagu- ja Lõuna-Eestis, mitmetel saartel ja Virumaal.

Toimetus peab siinkohal nentima, et see ei oleks just kõige mõistlikum viis neid ääremaid jalule aidata. Regiooniti tulumaksuvabastuse andmine võib küll Tallinnast raha ka mujale hajutada, kuid pigem on karta, et firmad kasutavad selle lihtsalt omakasupüüdlikult ära, registreerudes maksuvabas piirkonnas, kuid tegutsedes ikkagi pealinnas. Kontrollimehhanismi loomine taoliste nähtustega võitlemiseks on aga kallis ja keeruline.

Ettevõtete seisukohalt on aga näiteks kusagile maksusoodustusega Lõuna-Eesti maakonda minek siiski suure küsimärgi all, sest nõrk infrastruktuur, kommunikatsioonide puudumine, geograafiline kaugus ja vajaliku tööjõu nappus võivad soodustustelt kokkuhoitava raha lõpuks suurelt üle kaaluda.

Seepärast on soovitav valitsusel jääda realistlikesse piiridesse ja korralikult vastu võtta seegi paarikümneprotsendine tulumaksuvabastus, mis on juba praegu pannud mitmeid firmajuhte heatujuliselt arutama oma ettevõtte tuleviku üle.

Hetkel kuum