Ericssoni julged prognoosid

Mobiilside on maailma kõige kiiremini arenev tööstusharu. Enam pole rootslased oma mobiiltelefonide soetusbuumis üksi, mullu hankis mobiili ligi 10 miljonit jaapanlast. Viimasel kolmel aastal on abonentide arv aastas kasvanud 60%, 55 miljonilt 133 miljonile kogu maailmas.

BZW Researchi andmetel ulatub mobiilside turg tänaseks 530 miljardi Eesti kroonini, millest mobiiltelefonid moodustavad 385 miljardit krooni.

Ericssoni mobiilside tehnika müük oli mullu peaaegu niisama suur kui Volvo sõiduautodel -- vastavalt 145 ja 149 miljardit krooni.

Nõudluse kasvu mobiilside alal võib võrrelda nõudlusega autotööstuses 50. aastatel, mil sõiduautode arv suurenes Rootsis 250 000 sõidukilt 1,2 miljonile. Niisamuti on Rootsis 90. aastatel plahvatuslikult kasvanud mobiiltelefoni abonentide arv -- 500 000-lt 2,5 miljonile. Aastaks 2000 prognoositakse abonentide arvuks Rootsis 5 miljonit.

Soome, Norra ja Rootsi on maailma kõige tihedama mobiilsidevõrguga riigid, kus mobiil on ligi 30 protsendil elanikkonnast.

Samas on maailma suurimal mobiilsideturul USAs see protsent vaid 17, Prantsusmaal viis ning Hiinas üks.

Kui mullu müüdi umbes 65 miljonit mobiiltelefoni, siis tänavu peaks müük Ericssoni prognoosi kohaselt ulatuma 100 miljoni aparaadini. Sajandivahetuseks võib arv olla kolm korda suurem -- 300 miljonit. Muutub tavaliseks tarbeasjaks

Prognoos on julge ja agressiivne, kuid Ericssonil võib õigus olla. Olles juhtival positsioonil maailmas -- number üks mobiilside süsteemide tarnijana ning kolmas telefonide tootmiselt -- tunneb ettevõte turgu hästi.

Praegu lisandub maailmas iga kuu kuus miljonit uut abonenti. Kõik nad vajavad telefoni, kuid lõviosa telefonide müügist langeb hoopis vanade mudelite väljavahetamisele.

See on meeldiv üllatus telefonitootjatele, kes näevad avanemas uusi võimalusi selleks ajaks, kui abonentide arvu kasv pidurdub. Prognoositakse, et tarbijad hakkavad telefone vahetama niisama sageli kui spordijalatseid.

Ericssoni mobiiltelefonide turustusjuht Jan Ahrenbring usub, et mobiilsidetööstus funktsioneerib edaspidi nii nagu muudki tarbekaupu tootvad tööstusharud. Ahrenbring prognoosib, et tegevusalal võivad edaspidi domineerima jääda kolm firmat. Praegu langeb Motorola, Nokia ja Ericssoni arvele 60 protsenti kogu mobiiltelefoniturust.

«Nike, Adidas ja Reebock on enda kätte haaranud 60--80 protsenti turust. Miks ei võiks see mobiiltelefonide osas niisamuti olla,» mõtiskleb Ahrenbring.

Ericsson on 40 protsendiga turuliider võrguseadmete osas, telefoniturul on Ericssoni positsioon Motorola ja Nokia kõrval tagasihoidlikum. Kuid firma on kiiresti mahajäämust tasa tegemas, viimastel aastatel on müük kahekordistunud ning ulatus mullu Dataquesti andmetel 12 protsendini turust.

Ericssoni tugevus on digitaaltelefonid, üks suurema kasvuga valdkondi, kus firma osa peaks lähiajal kasvama 20 protsendile.

Et kasvutempoga sammu pidada, suurendab Ericsson võimsusi oma seitsmes mobiiltelefone valmistavas tehases ning plaanib uute tehaste avamist Aasias.

Mullu müüs Ericsson ligi 9 miljonit mobiiltelefoni, tänavu pakuvad analüütikud müügi suuruseks 13--18 miljonit telefoni ning aastal 2000 25--38 miljonit. Ericssoni enese mitteametlik prognoos on 20 miljonit tänavu ning 50 miljonit aastaks 2000. DI