Uudised
26. mai 1997 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lühiuudised

Riigikontrolli peakontrolöri Hindrek Meri sõnul püüdis endine peaminister Tiit Vähi eelmisel aastal tema kaudu mõjutada riigikontrolli tegevust.

«Need survealaldused ei kandnud tulemusi ja me jätkame oma joont,» sõnas Meri.

Näitena ekspeaministri surveavaldustest tõi Meri süüdistuse, milles Vähi teatas, et Eesti Gaasi kontrollimisega on riigikontroll tekitanud Eesti riigile sadu miljoneid kroone kahju.

Samuti ei olnud Vähile meelt mööda Tallinna Sadama kontrollimine ning ta esines avaldusega, et kontroll kestab juba pool aastat ja muud kontrolörid ei tee, kui loevad toole.

Meri sõnul põimuvad riigikontrolli materjalides läbi mitme huvigrupi huvid, mille tulemusena paljud materjalid jäävad lauasahtlitesse lebama ning need tuuakse välja siis, kui poliitiline atmosfäär üht või teist asja soosib.

Näiteks põllumajandusministeeriumi korteriafääri puudutavad materjalid, mis valitsusele esitati 1996. aasta septembris, jõudsid valitsuse istungile alles 1997. aasta veebruaris.

Meri sõnul puudub riigil ülevaade riigi varadest, kuigi eelmine valitsus lubas selle küsimuse 1996. aastal korda ajada ja riigivara seaduse vastu võtta. «Riigikontrolli poolt vaadatuna rahapuudust meie riigis küll ei ole,» lausus Meri.

Põhiseadus ütleb, et riigieelarve peab koosnema kõikidest tuludest ja kuludest. Seda põhiseaduse sätet Meri sõnul ei täideta, ministeeriumitel ja ametitel on topelteelarved.

Näiteks ravimiameti kulud olid eelmise aasta riigieelarves ette nähtud 272 000 krooni, ravimiameti omatulude aruandest selgus, et kulutatud oli 6,5 miljonit krooni.

Mõne ministeeriumi osas moodustab täiendav raha kuni pool ministeeriumi ülalpidamiskuludest. ÄP

AS Aumek Plast rajab uue kolm miljonit maksva plastmasstorude tootmisliini Kadrinas.

Ettevõte avab liini 12. juunil ning hakkab sellel tootma erinevate mõõtmetega torusid veemajandusele.

1993. aastal asutatud firma valmistab peale torude veel vahtpolüstüroolist soojusisolatsiooni plaate. BNS

Hansapank plaanib tulla tänavu juulist turule Interneti-pangandusega, kinnitas panga avalike suhete juht Kai Vahe.

Hansapanga süsteemiinsener Teet Saluvere ütles, et Internetil põhineva pangateenuse testimine algab 1. juunil.

Tulevikus saavad Hansapanga kliendid sooritada Interneti kaudu makseid, kontrollida konto jääki, teha saldo väljavõtte ning sooritada väärtpaberitehinguid, lausus Saluvere.

Eesti kommertspankadest on Interneti-panganduse käivitanud Forekspank ja Hoiupank. BNS

Ühispank konverteeris eile 500 000 Põhja-Eesti Panga aktsiat Ühispanga viieks miljoniks aktsiaks, mille tulemusel kasvab Ühispanga aktsiakapital 50 miljoni krooni võrra.

Ühispanga asepresident Janek Mäggi ütles, et tegemist on Ühispanga tütarettevõtte AS Ühisinvesteeringud omanduses olevate Põhja-Eesti Panga aktsiatega, mille pank konverteerib aktsionäride üldkoosoleku otsuse kohaselt Ühispanga aktsiateks.

Mäggi sõnul on Ühispanga nõukogu juba arutanud, mida viie miljoni uue aktsiaga teha.

Võimalik on panga juhtkonnale aktsiaoptsiooni pakkumine kahe miljoni krooni ulatuses, aktsiate müümine proportsionaalselt aktsionäridele või uue välisinvestori kaasamine, ütles Mäggi. BNS

Esialgseil andmeil märkisid investorid suusa- ja mööblitootja Viisnurk aktsiaemissiooni enam kui kaheksa korda üle, ütles Kristel Tumm emissiooni korraldanud Hansa Investmentsist.

Maailmas suuruselt teise murdmaasuusatootja ASi Viisnurk aktsiaemissiooni märkimisperiood lõppes eile.

Emissiooni käigus müüs ettevõte 90 000 uut aktsiat hinnaga 130 krooni tükk.

Ülemärgitud summad kannab väärtpaberite keskdepositoorium investoritele tagasi hiljemalt 4. juuniks. BNS

Rakvere lihakombinaat peab reedel erastamisagentuuriga sõlmitud ostu-müügilepingute kohaselt hoonete ja rajatiste juurde kuuluva maa eest tasuma 2,4185 miljonit krooni.

Kokku seitsme lepinguga omandatud maatükkide eest tasub Rakvere lihakombinaat peamiselt järlemaksuga. Kohe tasus ettevõte veidi enam kui 10 protsenti kõigi maade ostuhinnast.

Ettevõtte teatel on osa lepingute järelmaksutähtaeg kümma ja osal viis aastat. BNS

AS Kivi Invest ostis neljapäeval pankrotistunud dolomiiditootja Saare Dolomiidi varad, makstes nende eest 2,9 miljonit krooni, kirjutab ajaleht Oma Saar.

Esimese aasta jooksul kavatseb sajaprotsendiliselt ASile Saare Kalur kuuluv Kivi Invest ettevõttesse investeerida ligi miljon krooni.

Kivi Invest loodab Saare Dolomiidi kasumisse viia lähema paari aasta jooksul.

Eesti-Kanada ühisfirma Saare Dolomiit McIntosh Granite Corporation pankrotistus 1994. aasta mais. Viimased kolm aastat on Saare Dolomiit töötanud kahjumiga. BNS